23. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea on ka see , et kepikõnni juures on raske endale ülekoormust tekitada. See on ala , mis sobib väga paljudele. Ja on soovitatav isegi mitmete tervisehäirete korral nagu näiteks mõõdukas ülekaalulisus, kerge liigeste kulumine, mõõdukas kõrgvererõhutõbi, südame isheemia tõbi , meeleolu häired, tasakaaluprobleemid  jm.

Väga hästi sobib ka eakamatele inimestele, kellele teevad muret valutavad liigesed, sest just keppidega kõndimisel väheneb käimisel tekkiv koormus jalaliigestele, jättes osa kehamassist hoopis käte kanda. Lisaks töötavatele alakehalihastele saavad hea koormuse ka käte lihasrühmad, rinna-, õla- ja seljalihased. Seetõttu võimaldab regulaarne kepikõnd vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ja pingetest.

Kepikõnd on tavakõnni efektiivsem edasiarendus, loomulik ja sujuv liikumine,

mis kaasab töösse 90% kere lihaseid. On aeroobne treening, parandades

vereringlust ja ainevahetust.

Mida on vaja kepikõnniks?

- Loomulikult hea ja mugav riietus, lähtuvalt ilmastikust. Olulised on ka

jalanõud, mis võiksid olla veidi paksema ja jäigema tallaga, kui seda on

jooksujalatsid. Ja loomulikult käimise kepid, mis peaksid olema kerged, õige pikkusega, pinnasele kohase otsikuga, ning mugava käepideme ja rihmaga.

- Rusikareegel sobiva kepi pikkuse valikul on, et keppi käes hoides moodustaks küünarvars maa suhtes 90-kraadise nurga.

Mida teada kepikõnni tehnikast?

- Tehnika on üldiselt lihtne. Alustada võiks kõndimisest hoides keppe toru keskosast kinni. Ja seda just selleks, et korralikult soojaks saada ning paremini tunnetada käte liikumist ette-taha.

- Kui tempo muutub kiiremaks ja lihased soojemaks, tuleks jälgida ka oma

jalgade tööd, et äratõuge maast toimuks üle kanna päkale.

- Hoia kõndides veidi pikemat sammu kui tavalisel kõnnil ja keha kalluta

kergelt ettepoole. Järgmiseks võta kepid käepidemest läbi rihma ja hakka

sooritama kepitõuget nii, et see liiguks puusajoonest tahapoole nii palju,

et käsi ja kepp jääksid ühele sirgele. Ära pigista kepi käepidet väga

kõvasti. Kepitõuke lõpul ava veidi pihk ning lõpeta tõuge, toetudes kepi rihmale.

Kepi tagasi toomisel jälgi, et küünarvarre nurk säiliks.

Optimaalne aeg kepikõndimiseks on 60 minutit ja distandiks 4-6 kilomeetrit.

Ka peale kepikõndi peaks tegema kindlasti mõned venitusharjutused nii jala-

kui kerelihastele. 

Autor: Signe Sillasoo, Kristi Kuhi