2. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas iga kajastus on hea kajastus?
Kommunikatsiooniringkondades leidub siiani inimesi, kes on veendunud, et iga kajastus on hea kajastus. Nende jaoks on peamine kõlapinna leidmine ja infokillu avaldamine. Sõnumi tonaalsus on teisejärguline. Kas nende isikute tõekspidamistel on vundamenti või mitte?
Marketing Science avaldas hiljuti uurimustöö pealkirjaga “Positive Effects of Negative Publicity: When Negative Reviews Increase Sales.” Kõnealune uurimus jõuab pärast pikka vaagimist järeldusele, et negatiivne kajastus võibki kasulikuks osutud, aga ainult teatud üksikjuhtudel.
Uurimustöö käigus jälgiti aastatel 2001 – 2003 ilmunud 244 raamatu müügitulemusi ja kriitikute arvustusi. Raamatuarvustused, mis uurimistöös aluseks võeti, ilmusid The New York Times`is, mis on inglisekeelse raamatu edu või ebaedu otsustamisel vast üks olulisemaid kanaleid (kui raamatust kirjutatakse hästi, siis võid olla kindel müügi kiires tõusus). Müügiinfot ammutati Nielsen BookScan`ist, Amazonist, Overbooked.com`ist ja mujalt.
Ja tulemused olid järgmised. Müügi tõus või langus sõltus sellest, kas autor oli tuntud või mitte. Kui raamatu autor oli tuntud ja tema raamat tehti pihuks ja põrmuks, langes ka selle müük – nagu enamus meist oleks ka ennustanud. Nii tuntud kui tundmatu autori positiivne arvustus tõi kaasa müügi suurenemise vahemikus 32 – 50%. Tuntud autori negatiivne raamatuarvustus vähendas müüki ligikaudu 15%. Eriti huvitavad oli tulemused tundmatu autoriga, kelle raamatud said hävitava ülevaate. Nende teoste müük tõusis The New York Times`is ilmunud arvustuse järel 45%.
Kes tahab rohkem teada, see peab uurimuse läbi töötama.
Autor: Urve Vilk, PR-blogi Vare & Jaakkola
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!