2. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siinkohal edastan selle lühiülevaate, tuues välja mõned tähelepanekud ning kirjeldades just neid olulisemaid valupunkte, mida sotsiaalmeedia kasutajaid võiksid rohkem tähele panna. Loos on peamise sotsiaalmeedia kanali all mõeldud Facebooki, kuid ka Twitterit ning blogikeskkondi.

Sotsiaalmeedia avatar

- Ära pane oma avatari pildiks logo, sest sa ei kohtu tänaval teiste logodega, vaid konkreetsete inimeste ja nende nägudega. Sama kehtib väljamõeldud tegelaste (multikakangelased jms) või siis hoopis teiste isikute fotode (staaride) kasutamise kohta. Viimast võib pidada isegi kergeks identiteedivarguseks. Seega kasuta enda nägu ja kõige värskemat fotot endast – mitte fotot oma esimeselt õpilaspiletilt. Viimasel ajal on populaarseks saanud laste pildid lisamine oma konto profiilipildiks, mis pole blogikande autori sõnul samuti õige tegu. Kui väga tahad lapse pilti üles riputada, siis tee seda oma fotoalbumis või tee lapsele eraldi konto.

Sotsiaalmeedia vestlused

- Teiste sotsiaalmeedia kasutajate „asjade“ promomine, kommenteerimine ja kasutajate vaheline interaktsioon on autori sõnul hea, sest see ongi sotsiaalmeedia üheks käivitusjõuks. Promo ja levita teiste asju enda omadest rohkem. Enda „asjade“ vs teiste „asjade“ promo suhe on 1:12. Ehk mida aktiivsem teiste info levitaja oled, seda suurem on  võimalus, et ka sinu infot saadetakse suure huviga edasi.

-     Twitteri kasutajatel on väga hea etiketitunnetus, kuid aeg-ajalt unustatakse ära originaalallika austamine ehk kui saadad Twitteris edasi kellegi tviidi, siis ära unusta lisamast, kellele kuulub originaalteksti postitamise au. See lisatakse enamasti edasi tviitimise korral automaatselt kaasa.

-     Sarnaselt Twitterigas on viitamine väga oluline blogides. Kuigi  allika kontrollimine on interneti infomahtude juures keeruline, on viisakas sisestada oma blogikandes viited/lingid orginaaltekstile ja/või allikale. Lisaks originaalautori austamisele on linkimine oluline SEO tööriist.

Sotsiaalmeedia ausus

- Kui sul tekib vajadus midagi promoda, siis Brogani sõnul ei tasu seda teha läbi lillede, üritades jätta muljet nagu sa poleks tegelikult kõnealuse ürituse, kampaania või muu ettevõtmisega seotud. Ausus aitab eesmärkide saavutamisele paremini kaasa. Kui promod mõnda üritust, mida juhuslikult ise korraldada, siis nii ka ütle. Mida rohkem sinu sõbrad ja sinu auditoorium teab tausta, seda usaldusväärsem sõnum tundub. Näiteks uusi vidinaid testivad hea reputatsiooniga tehnoloogiablogijad märgivad alati blogikande lõppu, miks nad seadmest kirjutavad,  kes selle andis ja nii edasi. Kuna veeb on täis lugematul hulgal kiitvaid tootearvustusi, siis on hea teada, millist arvustust uskuda ja millist mitte.

Sotsiaalmeediasse info loomine

-  Nagu ülal juba mainitud, võib postitada täpselt nii palju, kui arvad, et sa ise välja kannataksid. Siin kindlaid reegleid pole. Keegi kunagi mainis, et mida rohkem lõuna poole liigud, seda aktiivsemaks läheb nii tavaelu kui sotsiaalmeedia vestlus. Inimeste temperamendist sõltuv taluvuslävi on kindlasti üheks indikaatoriks, kuid see varieerub erinevate inimeste puhul ning õige sageduse pead ise välja selgitama (katsete teel ikka!). Blogisse võid positatada palju tahes, sest blogid pole internetikasutajatega laulatatud – nad võivad sinna tulla ja sama kiirelt ka lahkuda. Facebooki ja Twitteri puhul on olukord, et sealt ei lahku mitte promo vastuvõtja, vaid promoja ise (teiste käe läbi).

-  Blogikannee tegemisel on regulaarsus alati kõige parem. Kirjuta kord nädalas kindlal päeval ja võimalusel lae oma postitus üles isegi kindlal kellaajal. Nii tekib lugejatel harjumus su lehele üha uuesti tagasi tulla. Kui nii tihti ei jõua, siis kirjuta harvemini, aga ikkagi kindlatel aegadel.

Hetkel sai Chris Brogani abil kirja väike hulk soovitusi, kuid seda teksti saab igaüks ise toimetada ja mõttes juurde kirjutada. Sotsiaalmeedia puhul pole reeglite sisseseadmine internetikasutajale piirav, pigem abistav ja aitab muuta keskkondi paremaks. Ja tegelikkuses on Facebook, Twitter või blogi üks osa tänapäeva inimeste argipäevast ning seal kehtivad need samad kombed, mis uutele ilmakodanikele kodust vanemlike õpetustega kaasa antakse. Noh, mõned asjad tuleb ka omal käel juurde õppida!

Autor: Urve Vilk, PR-blogi Vare & Jaakkola