3. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas valida endale sobiv töö?

Puhkused hakkavad läbi saama, taas tööle minnes võib mõnelgi hakata keerlema peas mõte – olen ma ikka õigel kohal? Kas ma teen tööd, mis on minule parim?

Kuidas siis leida tee selle „õigeni“? Sarnased küsimused keerlevad noorte kõrgkooli lõpetajate peas – kuhu edasi?

Mõned abistavad küsimused, mis võiksid aidata eneses selgust saada:

·     Kui palju suhtlemist on minu jaoks paras? 

Olen ma inimene, kes naudib uute suhete loomist, teiste tähelepanu, olen ma teiste hulgas avatud ja suudan ma ka võõraste inimestega esmakohtumisel enesekindlalt käituda?  Või on pigem hea, kui saan teha vaikselt omaette oma tööd ja ei pea igapäevaselt erinevate inimestega suhtlema? Ei ole hea või halb kumbki pool. Pigem on halb, kui teed tööd, kus on Sinu jaoks liiga vähe/liiga palju suhteid, otsustamist, koostööd.

·     Milline on minu mõtteviis?

Naudin ma tööd, mis eeldab täpsust detailides, numbrilise info kogumist ja süstematiseerimist või on südamelähedane pöörata tähelepanu inimeste käitumisele, arvamustele ja tunnetele? On minu jaoks oluline kindel rutiin või peab töös olema uusi vaheldust pakkuvaid tegevusi? Olen ma pigem kindlate reeglite järgi töötaja või meeldib mulle töö, kus on piisavalt loomingulisust ja vabadust? Inimesele omane mõtteviis määrab tegevused, mis tal paremini õnnestuvad ja mida ta seetõttu ka meelsamini teeb. Paraku on igas töös vaja teha ka neid tegevusi, mis ei meeldi. Lihtsalt võtad kätte ja teed ära, sest on vaja. Oluline on seejuures, et must tegevused oleksid ikka vähemuses. Ei saa olla õnnelik, kui päevast päeva pead end sundima tegema mitte meelepäraseid tegevusi. Edu tuleb oma tugevuste maksimaalsest kasutamisest.

·     Millised tunded ja emotsioonid on mulle omased?

Siin on küsimused paljuski seotud pinge- ja  kriitikataluvusega, võimega oma emotsioone kontrollida. Just juhtidelt oodatakse, et nad suudaksid langetada kiiresti otsuseid, jääda ka keerulistes olukordades vähemalt väliselt rahulikuks ja säilitada töövõime. On inimesi, keda pingeolukorrad just tööle panevadki – stress on neile kui adrenaliin, mis elu sisse süstib. Teised võivad sarnastes olukordades justkui tarduda, kaotada võime tulemuslikult tööd teha. Neil on vaja olla kellegi selja taga, kes kui vedur ees läheb.

Kui sa pisut mõtlesid iseendale ja esitatud küsimustele, siis ehk sai ka selgemaks, mis on see, mida enda jaoks vajad: olla saavutustele orienteeritud otsustusvõimeline liider või tasakaalu loov süsteemne detaile jälgiv meeskonnaliige. Loomulikult mahub siia vahele veel mitmeid erinevaid tasandeid.

On hea, kui uuele ametikohale kandideerides oled need läbi mõelnud – siis ei püüa Sa ametikohti, mis pole Sinu jaoks. Võib juhtuda, et valiku tegija ei oska Sind nii detailselt analüüsida ja võtadki vastu töökoha, kus paari kuu pärast  tunned – olen vales kohas tegemas valet asja.

Loomulikult on oluline, et töötasu oleks võimalikult kõrge. Kuid mistahes kõrge palk ei korva rahulolematust ja tunnet – see töö ei sobi mulle. Vastupidi – leides enda jaoks sobiva töö võid saavutada edu, mis toob kaasa ka väärilise tasu.

Autor: Urve Vilk, Sirje Tammiste

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700