Autor: Ardo Reinsalu, HAL koolitus juhataja • 23. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Chicago Ülikooli psühholoogi Wendy Woodi sõnul on harjumustel oluline roll – need aitavad meil elada stressivabamalt. Rutiinsed tegevused annavad elule teatud kindlustunde, neile ei pea mõtlema ja nii jääb osa ajutegevusest vabaks selleks, et leida uusi ideid, unistada või lahendada probleeme. Teadlased on ka leidnud, et stressis olev inimene saab tuge oma igapäevastest rutiinidest, olgu need siis head või halvad. Või mis vahe on üldse harjumusel ja rutiinil? Harjumus on tahtmatu, sunniviisiline või sissejuurdunud käitumine. Rutiin pigem teadlik pingutus teatud tegevuste plaanipäraseks elluviimiseks. Samas võib rutiin muutuda ka harjumuseks. Kui ma hommikuti tekitan endale rutiini 5 minutit võimelda ja sellest pidevalt kinni pean, võib sellest kujuneda harjumus, mille jätkamiseks ei pea ma enam teadlikult pingutama.

Mis teeb rutiinist hea või halva?

Siinkohal tasub küsida, et kas antud rutiin aitab mind minu praeguste eesmärkide poole või mitte? Kui eesmärk on tervislikult toituda, on igaõhtune diivanil telekavaatamise kõrvale söödud kausitäis pähkleid ilmselt halb rutiin.

Rutiini negatiivse tähenduse all mõeldakse sageli, et rutiin tapab loovust ja muutust. Jah, kuid ka muutuse vajadus ja muutuse tekitamine peaks olema mingi regulaarsusega toimuv ettevõtmine. Ei saa loota olukorrale, et „kui aega jääb“. Iga-aastast puhkusereisi ei pea me ju rutiiniks, kuid kui me seda regulaarselt ei planeeriks, jääks ta ilmselt ära. Loovas ettevõttes korraldatakse „rutiinselt“ uute ideede jaoks ajurünnakuid ja arutelusid. Mulle meeldib kuulsa Ameerika näitekirjaniku ja telemehe Andey Rooney ütlus, et „kõik, kes ootavad head ideed, peavad ootama kaua. Kui mul on mingi artikli tähtaeg, siis ma istun lihtsalt laua taha ja otsustan,  et hea idee tuleb nüüd.“

Tänapäeval on meie aeg täidetud sedavõrd paljude tegevustega, et jõuamegi tegeleda ainult igapäevaste, meie sõnul rutiinsete kohustustega. Sellisest oravarattast pääsemiseks või vahelduseks on olulised positiivsed rutiinid. Olgu selleks pühapäeviti pannkoogihommik perega, korra nädalas jalutuskäik mere ääres või traditsiooniline perereis. Veelgi enam – me peame kalendrisse kirja panema teistsuguseid üritusi.

Kas tahad leida aega kinos käimiseks? Pane kalendrisse aeg järgmiseks kuuks! Nüüd, kus kinokülastus kalendris kirjas, on tõenäosus, et kuu pärast tegelikult sinna ka jõuad, tunduvalt suurem. Miks mitte panna kalendrisse igakuine sõpradega kohvikuskäik? Muuseumikülastus? Loo ise endale rutiin positiivsetest tegevustest. Neist võivad saada meeldivad harjumused, mis aitavad elust rohkem rõõmu tunda!

Kuidas loobuda halbadest harjumustest?

Eelkõige alustame sellest, et kas ma tean oma halbu harjumusi? Näiteks igaõhtune teleseriaal, mille asemel võiksin tegelikult kallimaga suhelda või raamatut lugeda – kas ma seda pean halvaks rutiiniks? Nüüd, kui rutiin on kindlaks tehtud, tuleb seda lõhkuma hakata. Suurbritannia teadlaste hinnangul läheb halvast harjumusest loobumiseks rohkem kui kaks kuud.

Üks moodus on alternatiivtegevuse leidmine. Suitsetajatele soovitatakse sigareti asemel näiteks kommi närida. Või teha midagi muud, mis juhib hetkeks tähelepanu halvalt harjumuselt kõrvale. Näiteks õhtune näksimine – kui juba tõusid diivanilt püsti, et midagi „põske pista“, mine ja võta snäki asemel klaas vett.

Veel tasub eksperimenteerida auhindadega. Luba endale väike tasu, mis motiveerib kohe nüüd ja praegu tegema midagi rutiinist erinevat. Olgu selleks siis tükike šokolaadi, tass head teed või lemmikloo kuulamine. Homme on mind aga innustamas juba tänane positiivne kogemus. Ja nii on positiivse tagasiside ja iseenda premeerimise toel võimalik rutiiniks muutunud halvast käitumisest loobuda.

Õnneks oleme kõik sotsiaalsed olevused ja rutiinilõhkumisele saab kaasata enda pereliikmeid, sõpru ja kolleege. Lepi näiteks kolleegiga kokku, et iga kord, kui ta tabab sind ebasoovitavalt tegevuselt, annab ta sellest kokkulepitud moel märku. Mitmeid halbu harjumusi ei pane me ise tähelegi. Teatud vande- või parasiitsõnade kasutamine võib meile olla liiga tavapärane, et seda ise märgata. Siinkohal tulevadki appi meid ümbritsevad inimesed, kes saavad oma meeldetuletusega halva rutiini lõhkumisele kaasa aidata.

Mitmed meie harjumused on seotud keskkonnaga. Muutuste tekitamiseks piisab sageli muudatustest meid ümbritsevatest visuaalsetes stiimulites. Suitsupakk, veiniklaas, snäkid, kodune sisselülitatud arvutiekraan – need tuleb silma alt ära paigutada! Nagu ütleb vanasõnagi: „mis silmist, see meelest!“

Hea rutiini loomine käib sarnaselt – ka siin tuleb eelkõige leida see harjumus, mida ma tahan endale sisse juurutada. Mida ma täpselt tahan teha, kui sageli, kuidas seda meeles pidada, kas see on mul kuskil kirjas? Head harjumused ei teki iseenesest (nagu ei kao halvad), et käin täna ühe korra trennis ja ongi tekkinud rutiin?! Ei! Hea rutiin nõuab samuti enda motiveerimist. Käin trennis ära ja luban endale mõnusa Cappuccino hubases kohvikus?! Ka siin on kasu sõpradest, sugulastest, kolleegidest – kaasa nad endaga hea harjumuse tekitamisse. Hoopis lihtsam on trennilubadusest kinni pidada, kui oled sinna kutsunud ka oma sõbra. Pärastlõunasest laupäevasest raamatulugemistunnist võib alguse saada tore traditsioon kogu perele. Ka visuaalne stiimul on hea abimees – autos vedelev trennikott aitab ehk ennast sportimiseks kokku võtta. Haardeulatuses olevat kitarri on alati lihtsam harjutada ja ekraani serva kleebitud post-it tuletab meelde olulise märksõna.

Võib-olla on harjumused ja rutiin paratamatud. Öeldakse, et inimene on harjumuste ori. Kui aga olla juba millegi võimuses, siis pigem positiivse rutiini kütkes. Millised on sinu rutiinid – head või halvad?