psühholoogia

Olukorra haldamine ning olemasolevate ressursside ja jõuvarudega arvestamine on peamine, mida inimesed kriisis otsivad ja üksteiselt ootavad.

Töötajate vaimsele võimekusele esitatavad nõuded kasvavad tänapäeval hoogsalt. Teadvelolek, vastutus valikute eest ja mõttetahe aitavad muutustega paremini toime tulla.

On inimesi, kes näivad kõigutamatult rahulikud kaoses ja pingelistes olukordades, olgu need ebareaalsed tähtajad, hädaolukorrad või autojuhtimine kuristiku serval. Ja siis on sellised, nagu enamik meist.

Võimalik, et kehtestamine on suhtlemispsühholoogia üks ebaõnnestunumaid mõisteid, sest tekitab tihti assotsiatsioone enda maksmapanekust ja agressioonist. Püüan siinkohal kirjeldada mõnda lihtsat põhimõtet, mida järgides ennast kehtestada, ilma et seda üldse kehtestamiseks peaks nimetama.

Meie igapäevane elu on ülikiire. Tahame olla tõhusad ja tulemuslikud. Iga vaba hetk on võimalus saata veel üks e-kiri või teha pakiline telefonikõne. Selline rabelemine võib saada lausa sõltuvuseks. Kuid säärase seisundi taga on ärevus, mis kutsub esile pideva pinge nii kehas kui meeles, hoiatab terapeut Kadi Kütt.

Praegu eksisteerib Eestis veel selge lõhe selle vahel, mida soovivad inimesed töökohtadelt ja mida tööandjad on valmis pakkuma. 11 aastase karjäärinõustaja kogemusega Tiina Saar-Veelmaa sõnul näeb ta tihti, et nõustamisele tulevad inimesed ei naudi enam oma tööd nii nagu võiks. Lähemal analüüsimisel tuleb neile üllatusena, et neil on õigus õnnelikule karjäärile.