Alustame sõnadest, mille puhul ülakoma läheb vaja kõige sagedamini.
Üks keelehooldepõhimõtteid on püüda muude keelte sõnade kasutamist eesti keeles vältida ja pruukida selle asemel tõlget (marketing - turundus), mugandust (pub - pubi) või mõnda muud sõnaloomevõimalust. Ent mõnikord on vaja mingil põhjusel kasutada ka sõnu nende originaalkeeles ehk tsitaatsõnu. Heidame pilgu nende vormistamise põhireeglitele.
1. KIRJAKUJU
Teise keele sõnad pannakse eesti keeles kaldkirja: fair play,happening, live, performance, cappuccino, carpaccio, a cappella, ibidem.
2. KIRJAPILT
Kui võõrkeelne sõna on ladina tähestikus, tuleb see kirjutada täpselt nii, nagu seda tehakse tema päritolukeeles. See tähendab, et lisada tuleb ka kõik ladina tähestiku suurtähed, kriipsud ja konksud, mida lähtekeeles kasutatakse. Kirillitsa vm tähestikuliigi puhul tuleb järgida transkribeerimisreegleid. Nt
inglise keelest pärinevad show, jazz, hot dog, rock’n'roll,
saksa keelest Kinderstube, Wunderkind,
itaalia keelest caffe? latte, mozzarella, papparazzo, allegro,
prantsuse keelest b?uf ? la tartar, art déco, femmefatale,
hiina keelest kung fu, feng shui, yin,
ladinakeelest circa, sclerosis multiplex, anno Domini, versus.
3. KÄÄNAMINE
Kui tsitaatsõna käänatakse, tuleb käändelõpu eraldamiseks kasutada alati ülakoma. Nii ülakoma kui ka kõik see, mis tuleb pärast seda, peab olema otsekirjas: grand old lady’le, jackpot’i, catwalk’il, amaretto’t, ciabatta’ga, boutique’i, grand prix’d, glissando’t, yang’iga, ninja’le.
4. LIITMINE
Kui tsitaatsõnale liidetakse teine sõna, tuleb see temast sidekriipsuga eraldada, sealjuures kehtivad edasi ka kõik käänamisreeglid: buffet-restoran, lobby-töö, jazz-laul, juustu-bruchetta,tele-show’le, seene-quiche’ita, hot dog’i-putka, quickstep’i-tantsijad.
Selline ülakomatamine, kriipsutamine ning kald- ja otsekirja vahetamine on kiirel kirjutamisel üsna tüütu. Ka see on üks põhjus, miks enamjaolt tsitaatsõnadest soovitakse loobuda ja valitakse eestindatud sõna, mille puhul ei pea kujundamisele aega raiskama.
Tsitaatsõnade kohta leiab nõu eesti keele käsiraamatust. Palju abi pakub ka Eesti keele instituudi keelenõuvakk, kui sisestada otsingureale sõna tsitaatsõna.
Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja
Loe lisaks www.paevakera.ee.
Varasemalt ilmunud keelenõuandeid saab lugeda siit.