keelenõu

Tehiskeeled on keeled, mille fonoloogia, grammatika ja sõnavara on kindla eesmärgiga loodud. Tõenäoliselt on igaüks meist kuulnud „Harry Potteri“ ja „Sõrmuste isanda“ sarjast. Tähelepanelikuma nägemis- ja kuulmismeelega inimene on ehk tähele pannud, et paljudes ulme- ja fantaasiažanri kuuluvates filmides ning raamatutes kasutatakse keeli, millest pole varem kuulnudki. Nende keelte – tehiskeelte – tekkelugu on sootuks erinev näiteks eesti või inglise keele tekke loost. Kuidas siis õigupoolest on tehiskeel erinev?

Jõulud on aasta kõige hingestatum püha. Korraldame koosviibimisi ja ostame kingitusi. Võtame ühendust sõpradega, kellest ammu kuulnud ei ole. Teeme lõppevast aastast kokkuvõtteid ja anname algavaks aastaks ilusaid lubadusi.

Kirja kirjutamisega puutume kõik mingil määral üsna tihti kokku. Vahel jääb kahe kirja kirjutamise vahele üsna pikk aeg ning selle pärast ongi hea endale algtõed uuesti meelde tuletada. Millest õigupoolest kiri koosneb ning mis järjekorras mida teha? Just sellest selles artiklis räägimegi.

Igast töötaja välja saadetud ametikiri on justkui visiitkaart, mille kaudu kujundatakse selle ettevõtte või asututuse mainet. Just selle tõttu on väga oluline tunda elektroonilise kirjavahetuse häid tavasid. Ka neid, mille suhtes me üldiselt eksimusi ehk ei teegi.

Paljudes ettevõtetes kirjutavad kodulehetekste, blogipostitusi ja sotsiaalmeedias ringlevaid reklaamtekste täiesti tavalised töötajad, mitte filoloogiharidusega keeletoimetajad. Ärilistel eesmärkidel vahetatakse päevas kümneid kui mitte sadu e-kirju. Hea keelekasutus tekitab usaldust, mistõttu tasuks endale selgeks teha, mis kontekstis milliseid sõnu kasutada.

Uuringute järgi on eestlased inglise keele oskuse pingereas esirinnas. Ühtpidi on see väga positiivne nähtus, teistpidi on selle tulemusena hägustunud eesti kirjakeel ja levima on hakanud inglise keele sõnakasutuse mallid. Klaviatuuril kirjutades kaob lihasmälu ja lühisõnumite saatmisega tikub kirjakeelde üha rohkem ebakorrektsust.