5. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üleeuroopalistest tööstressialastest arvamusküsitlustest (2005) ilmneb:

• ligikaudu pooled Euroopa töötajatest arvavad, et stress on nende töökohas tavaline ja see põhjustab ligikaudu poole puudutud tööpäevadest;

• stress on sageduselt teine tööga seonduv terviseprobleem 22%-le töötajatest ja see on tõusuteel.

2013 aasta uuringutes on tööstressi põhjuste pingerida Eestis järgmine:

- oht kaotada töö ja töö ümberkorraldamine – 71%

- töökoormus ja ajahäda (vanus 18-34a) – 57%                

- ebaselged rollid ja kohustused – 49%

- juhtide/kolleegide vähene toetus töötaja tööle – 48%

- töökohal esinevat tööstressi kogeb sageli – 41%

Allikas: TI infokiri (juuni 2013)

Töötajate vajadustega arvestamine

Kui töötajad tunnevad, et nende vajadustega arvestatakse, siis luuakse alus usalduslikkusel, avatusel ja võrdsusprintsiibil põhinevale töökeskkonnale. Inimesed tunnevad end turvaliselt. Kogetakse rahulolutunnet ning ollakse valmis ja võimelised panustama oma ressursse firma heasse käekäiku. See on märk töötaja ja organisatsiooni heast koostööst - tervisest.

See on ideaal, mille poole reaalses elus tasub püüelda. Igapäevaelu on aga proosaline ja sageli tuleb töökeskkonnas ette probleeme kestva kõrgenenud tööstressiga - otsese ohuga töötaja tervisele. Ühtlasi on see märk sellest, et analüüsimist, asjatundlikku sekkumist ja parandamist nõuavad, kas töökeskkonna füüsilised riskitegurid või psühhosotsiaalsed tööstressi kujundavad asjaolud: töökoormuse ja töötasu, info liikumise, rollitäitmise, eneseteostuse, tunnustuse, suhete kvaliteedi jpm küsimused.

Mida näeb ette töötervishoiu- ja tööohutuse seadus?

Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus näeb ette, et tööandja saab ja peab tööstressile lähenema nii nagu igale teisele töökeskkonnast tulenevale ohutegurile, hinnates töökeskkonna psühhosotsiaalsetest riskiteguritest tulenevat ohtu töötaja tervisele läbi riskianalüüsi. Hoolitseda töötaja tervise eest igas tööga seotud olukorras on  saanud heaks tavaks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Oleme oma väikeses riigis selles vallas esimesi, kuid jõudsaid samme tegemas.

Tark juht ei jää ootama aega, mil ettevõte seisab fakti ees, et üha enam kuhjub töötajaskonnas haiguspäevi, lahkuvad head spetsialistid, maad on võtnud rahulolematuse- ja pingeõhkkond, rõõmsaid ja teotahtelisi kolleege jääb üha vähemaks, töö tulemuslikkuses ilmneb langustendents. Maad on võtnud krooniliseks muutunud tööstress. Kui nö punane tuluke vilkuma hakkab, peaks juhtkond koos töökeskkonnaspetsialistidega kiiresti selgusele jõudma töötajaskonna rahulolematuse põhjustes, viies läbi vaatlusi, vestlusi, uuringuid, küsitlusi. Sõnaga – selgitama välja psühhosotsiaalsed riskitegurid ning otsustama, mida saab teha tööandja, mida töötaja ise.

Mida saavad teha nii tööandjad kui töötajad selleks, et ennetada hälbeid organisatsiooni kui terviku toimimises?

Stressijuhtimise, psühholoogilise esmaabi ja suhtlemisoskuse lihvimise koolitused annavad tööandjale võimaluse väikeste investeeringutega hoida töötajate töömotivatsiooni ja säästa töötajaskonna tervist.

Õppida tööstressi ennetama on üks kiireim, tõusaim ja odavaim viis hoida ära ettevõtte langust ja allakäiku kõige üldisemas mõttes. Kuna elus üldse sh. tööelus, pole võimalik erimeelsusi, konflikte, rahulolematust jm. negatiivseid emotsioone põhjustavaid olukordi päriselt ära hoida, siis tuleb seda tõde esmalt tunnistada. Teiseks, kui riskitegureid ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, näiteks töö iseloomu tõttu (öötöö, suure suhtluskoormusega, isoleeritud tingimustes töö jms), peaks hindama töötaja tööstressiga kohanemise ressursse. Need ei tohiks ületada oluliselt individuaalset stressitaluvuse piiri. Peamiseks eksperdiks on siin kindlasti töötaja ise.

Õppides tööstressiga paremini toime tulema, seda leevendama, omandades lihtsaid ja tõhusaid eneseabivõtteid ning lihvides suhtlemisoskusi organisatsiooni kõigil tasanditel, luuakse ettevõttes kindlam pinnas:

• kestvatest stressiolukordadest tuleneva tööjõudluse ja meeleolulanguse peatamiseks;

• töötajaskonna läbipõlemisriski ennetamiseks ja tõsiste tervisekahjustuste vältimiseks;

• töötajate oluliste sotsiaalsete vajaduste (kuuluvus-, tähelepanu-, heakskiidu- ja tunnustusevajadus) rahuldamiseks läbi avatud ja hooliva suhtluse;

• tööalaste konfliktide ennetamiseks/lahendamiseks targa ja oskusliku suhtluse läbi;

• töötulemuste ja isikliku arengu kasvuks;

• turvalise ja rahulolu pakkuva tööõhkkonna kujunemiseks;

• organisatsiooni kui terviku edukaks toimimiseks.

Psühholoogilise esmaabi andmise oskus

Psühholoogilise esmaabi andmise oskus osutub vajalikuks nii igapäevaelus kui ka töökeskkonnas. Seda abi võib osutada igaüks meist, kui teada selle osutamise mõningaid põhimõtteid.

Isiklikus elus kogetud kaotused, traumad, kriisid on emotsionaalselt sageli nii tugeva ja kestva toimega, et mõjutavad inimest ka töökohal. Muremõtted, kaotusvalu ja lein võivad vallutada tubli ja kohusetundliku töötaja sedavõrd, et kannatavad nii töö tulemuslikkus kui suhted kolleegidega, klientidega. Suureneda võib risk sattuda tööõnnetusse. See kõik vaid võimendab traumat. Samuti võib töötaja sattuda töökohal ka kaastöötaja- või kliendipoolse sobimatu käitumise, näiteks kiusamise või ahistamise/rünnaku ohvriks. Halvimal juhul, kui töötaja ei saa ega otsi psühholoogilist või sotsiaalset abi, võivad tõsiselt kahjustuda nii vaimne kui füüsiline tervis. Päevakorda võib kerkida küsimus üldisest töövõimekusest.

Koolitusest on abi, sest täiskasvanud õppuril on võimalus täiendkursustel vabatahtlikult osaleda, avaldada soovi oma teadmisi ja oskusi täiendada. Omades seega kõrgemat motiveeritust ning tuginedes oma elu- ja töökogemusele, kujuneb õppiminegi mõtestatumaks/sihipärasemaks ning tõhusamaks. Õpitu seostub paremini reaalse töötegevusega.

RA Koolitused korraldab töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite mõjude vähendamise suunal Teie organisatsioonile vajalikke koolitusi:

• SUHTLEMISMEISTERLIKKUSE KURSUS

Kuidas luua ja hoida tervet tööõhkkonda (16 h)

• STRESSIVABA ORGANISATSIOON

Stressijuhtimine töökohal: “Oska end aidata, et olla terve!“ (8h)

• PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI 

Baaskoolitus (8h)

Täpsem info kodulehelt www.rakoolitus.ee. 

RA Koolitused

Väike-Paala 1, Tallinn

Tel: +372 58 4444 58

E-post: [email protected]

www.rakoolitus.ee

_____________________________________________________________

 Content Marketing (CM) ehk sisuturundus on moodne trend kogu maailmas, mille läbi ettevõtted tutvustavad oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. CM artikkel lähtub alati artikli eest tasunud kliendi huvidest ning seal sisalduva info tõesuse eest vastutab klient.

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee