Töötad kuvariga? Uuri, kuidas hoida oma silmade tervist!

Silmad on sensoorsed paarisorganid, mille areng on toimunud sadade miljonite aastate vältel, kulmineerudes meil inimestel peamisteks infoallikateks ja varustades aju 90% meid ümbritsevast teabest. Ilmselgelt on nende elundite tervislik seisund meile tähtis ning kuigi vanemas eas on nägemise halvenemine küllaltki tavaline nähtus, siis sellest hoolimata on võimalik seda pidurdada.

Eriti oluline on võidelda nägemise enneaegse halvenemise vastu. Sellest tulenevalt on võimalik võtta kasutusele mitmed meetmed, mille kaudu saame tagada lähtepunktid silmade tervisele.

Silmade tervisekontroll

Briti Rahvslik Silma Instituut soovitab ennekõike oma silmade tervist lasta kontrollida silmaspetsialistidel nagu optometristil või oftamoloogil. Üldiselt saab löögile paremini optometristile, kes on samuti kõrgharidusega silmade tervisele orienteeritud tervishoiutöötaja. Eesti Optometistride Seltsi kohaselt on optometistri põhiülesanneteks inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Lahendades nägemisprobleeme, nõustavad nad kliente ja vajadusel suunavad silmaarsti uuringutele. Ainult sedasi, läbides põhjaliku silmakontrolli, on võimalik teada saada, kas sinu nägemine ja silmade tervis on korras või mitte.

Silmade tervisekontrollis tuleb käia regulaarselt nii nagu tehakse seda hambaarstil. Eriti tähtis on see kui perekonnas, nt vanematel, on olemas nägemisprillid ning seda juba varasest east. See viitab pärilikkusele ehk eelsoodumusele. Korrigeerides nägemist prillide või kontaktläätsetega, väldime silmi „kissitades“ ehk silmalihaseid liigselt pinguldades silmalihaste väsimust. On olemas kaugele nägemise ehk „miinus“ ja lühinägemise ehk „pluss“ prillid. Kui need on sulle määratud, siis tuleks neid vastavas situatsioonis alati kanda.

Elustiil

Meie igapäevane eluviis on äärmise tähtsusega ka silmade tervise seisukohast. Tervist mittesoodustavad harjumused, mida me viljeleme aastakümnete vältel, annavad endast märku alles hilisemas eas ning sellest tulenevalt ei pruugi me koheselt aru saada, et teeme midagi valesti.

Suitsetamine – on tõestatud, et see on riskitegur kataraktile, silmanärvi kahjustusele, makulaarsele degeneratsioonile – kõik need põhjustavad nägemise halvenemist kuni pimeduseni välja.

Toitumine – toitudes teadlikult ja mitmekesiselt on nii üldtervise kuid ka silmade tervise seisukohast tegu olulise teguriga. Peale teadatuntud porgandite tuleks süüa suures variatsioonis puu-ja juurvilju, seemneid ja pähkleid ning rasvast kala.

Kehakaal – liigne kehakaal ja sellega seoses olevad mittenakkushaigused on tänapäeva ühioskondades üha kasvav probleem. Olles eelkõige seotud diabeedi ja ainevahetushäiretega, mõjutavad need ka silmanägemist, kus nt diabeet võib lõppfaasis põhjustada pimedust.

Kaitse – kui su töökeskkond või vabaajategevus võib ohustada su silmi, siis kanna vastavaid kaitseprille. Kaitseprille on erinevaid kuid lähtu alati sertifitseeritud tootjatest. Enamus neist on tehtud polükarbonaadist, olles 10 korda tugevamad kui tavaline plast.

Kiirguskaitse – eelkõige mõeldakse kaitset päikesevalguse eest. Soovitatakse kanda päikeseprille nii suvel kui ka talvel. Hoolimata talve lühematest peävadest, peegeldub valgelt lumelt valgus kõrgel intensiivsusel. Kandes päikeseprille, veendu, et need kaitseksid nii UV-a ja UV-b kiirguste eest. Soovitatakse polariseeritud prille. Uus trend kanda spetsiaalsete klaasidega prille, kaitstes sedasi end sinise valguse eest on tõestamata ning pigem moetrend kui põhjendatud tegevus.

Puhkus – tänapäeval on silmad rakkes rohkem kui kunagi varem. Olenevalt tööst, veedetakse keskelt läbi 6h ekraanide ees. Selline staatiline tegevus pingutab silmalihaseid liialt palju,mille tõttu tekib selles piirkonaas väsimusnähud andes tunda raskus ja isegi nõrga valuaistinguga. Ühtlasi ei pilgutata sageli, mille tõttu niisutatakse silma pindasid ebapiisavalt. Selle vastu aitab 20-20-20 reegel. Mis ülekantuna tähendab, et iga 20 minutilise staatilise pinna vaatamise järel, tuleks vaadata 20 sekundit mingit eset 20 jala kaugusel (circa 7m). Aitab ka lihtsalt silmade sulgemine ja lõdvestumine ning abi võib leida erinevatest niisutavatest silmatilkadest.

Puhtus – ära katsu oma silmi mustade näppude või esemetega. Vastasel juhul on silmapõletik teie sage kaaslane, sest silma kaudu imenduvad viirused oluliselt paremini kui nt naha kaudu.

Vitamiinid silmade tervises

Tänapäeva hektilises ühiskonnas ei pruugi olla aega ega jaksu oma toitumist sellisel määral reguleerida, et see täidaks päeva lõpuks kõik meie keha nõuded. Sellisel juhul võib abi saada toidulisanditest, mis korvavad meie mineraalide ja vitamiinide puudujäägid ja aitavad meil funktsioneerida optimaalsel tasemel. Silmade tervises on olulisemad mikrotoitained A, C ja E, B tsink, seleen, luteiin, Astaksantiin, Zeaksantiin ning Omega 3 rasvhapped.

Vitamiin A puuduse korral tekib silmade kuivus, halvem nägemine madala valgustuse korral nagu videvikul või öisel ajal. Äärmuslikus defitsiidis võib seisund lõppeda pimedusega.

Vitamiin E – silmanägemise halvenemine on suurelt seotud oksüdatiiivse stressiga ning selle antioksüdandi normidejärgne tarbimine on vabade radikaalide sidumises oluline tegur.

Vitamiin C on väga võimas antioksüdant, aidates võidelda vabade radikaalide vastu vähendades sedasi oksüdatiivset stressi. On täheldatud ka olulist kaitsvat efekti katarakkide eest.

Luteiin on β-karoteeni kõrval kõige levinum karotenoid, aidates silmas filtreerida liigset päikesekiirgust. Optimaalse taseme tarbimise juures on täheldatud silmanägemise paranemist ja kataraktide vähenemist.

Zeaksantiin ja astaksantiin kuuluvad samuti karotenoidide perekonda, omades sarnaseid kasutegureid nagu luteiin. Ühtlasi vähendavad need põletike tekkevõimalust ning silmade kuivust.

Omega 3 kasulikke omadusi on mitmeid ning sh ka silma reetinale. Omades ka põletikuvastast toimet, väheneb selle võtmisel ka silmapõletike tekkerisk.

B vitamiinid – tasub mõelda ka B vitamiinide kompleksile kuna nende koostoimel väheneb põletikeoht, oksüdatiivne stress, kataraktide ja glaukoomi tekkerisk.

Eesti ettevõte Ecosh Life on kokku pannud koos Tartu Ülikooli Biokeemikutega spetsiaalse vitamiinide kompleksi silmadele. Pro Eyevision'is on esindatud bioaktiivsetes vormides C-vitamiin, E-vitamiin, Tsink Luteiin, Astaksantiin, Zeaksantiin, A-vitamiin ja Seleen. Turul juba testitud ja tarbijad soovitavad.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee