Autor: Lemmi Kann • 26. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebamugav, ent kasulik paljurahvuslus

Multikultuursust ettevõtes võib pidada vältimatuks paratamatuseks või kohatuks pseudoprobleemiks. Paljurahvuslus arendab aga kahtlemata organisatsiooni, samas muudab igapäevatööd keerukamaks.

Valdur Laidi jaoks on paljurahvuslus või selle puudumine ettevõttes pseudoprobleemiks. "Paljurahvuslus ettevõttes on minu jaoks pseudoprobleem. Kui räägime Elionist kui suurest ja massklientidele suunatud ettevõttest, ei ole meil mingit vajadust, võimalust ega põhjust sellele keskenduda,“ räägib Laid.

Laidi sõnul võib muidugi olla ka firmasid, kus on tarvis palju sellise kvalifikatsiooniga töötajaid, keda Eestist ei leia, aga vaadates üldst äritegevust Eestis, on see pseudoprobleem.

Küll on Laid nõus, et paljurahvuselise organisatsiooni juhtimine eeldab eraldi kompetentsi, lihtsam on juhtida monogeenset organisatsiooni, kus töötajate arusaamad on sarnased.

"Erinevates riikides pole võimalk juhtida samadel alustel. Näiteks rahvusvahelistes organisatsioonides töötades tuleb juhil sageli teise riiki tööle asudes ametiredelil madalamal pulgal alustada, et omandadada vajalikud riigist ja ärkultuurist lähtuvad kogemused," räägib Laid.

Regio juhi Teet Jagomägi sõnul sõltub multikultuursuse olulisus või mitteolulisus eelkõige situatsioonist. "Kõik sõltub kontekstist. Keldripoed on vahvad asjad ja ilma nendeta oleks meie elu palju ebamugavam, aga ei saa eeldada, et need oleksid multikultuursed," räägib Jagomägi.

Mehhiklastel lihtsam Mehhikosse müüa

Kui teha asju, mis on mõeldud müümiseks mehhiklastele, hispaanlastele või brasiillastele, on aga Jagomägi sõnul äärmislt enesekeskne, kui firma koosneks ainult eestlastest. "See oleks võimatu," arvab Jagomägi.

Hakata multikultuursust organisatsioonis tekitama, pole sugusi lihtne, räägib Jagomägi oma kogemustest. "Kõige keerukam on keel ja kommunikatsioon. Meil on tihti koosolekul viis eestlast ja üks välismaalane, aga töökeeleks on inglise keel,“ räägib Jagomägi, kelle sõnul on eestlaste inglise keel selgelt kehvem kui nende eesti keel, mistõttu kannatab sageli mõtete sügavus. Eneseväljenduseks kulub rohkem aega ning kasutatakse lihtsamat ning nüansivaesemat keelt. "Multikultuurus ettevõttes on positiivne, aga mitte mugav. See ei tee elu mugavaks, aga see on hea," räägib Jagomägi.

Eri rahvuste temperamendist ja erinevatest arusaamadest Jagomäe kogemustepagasist probleeme ei meenu. "Ka eestlaste seas on tõekspidamisi seinast seina ja leidub igasugu tegelasi," räägib ta. "Kui kõrvale panna mehhiklane, ei ütleks, et ta oleks meist väga erinev. Kui vaadata itaallaste kogumit, on nad eestlastest kahtlemata erinevad, aga me ei tööta ju koos terve ühiskonnaga, vaid ühe itaallasega," räägib Jagomägi.

Entsüklopeediakirjastuse juhi Hardo Aasmäe sõnul on multikultuursus pealesurutud olulkord. See on tulnud Ameerikast, kuhu koondusid erinevad grupid, mille baasil tekkisid hiina-, juudi-, itaalia ning muud linnaosad. Teisalt pärineb probleem koloniaalsüsteemi ajast Euroopast.

Multikultuursus on hea, kui see toimib

"Multikultuursusega on nagu abieluga: kui sobib, on see positiivne, kui mitte, siis negatiivne. Pariisi eeslinnades, kus rahvajõugud autosid põletavad, ei saa multikultuursuse positiivsusest juttugi olla. Kui teadlastest helgemad pead koostöös midagi avastavad, on see postiivne. Maailmas pole asja, mis oleks alati  kas positiivne või negatiivne," räägib Aasmäe.

Selleks, et võõrtööjõudu vähem vaja oleks, peab Eesti mees õppima nahu hull, arvab Aasmäe. "Nagu ütles õpetaja Maurus, peab õppima nagu hull. Uued ideed ei käi mööda rahvusi, nahavärvi ega usku. Mida kaasaegsem on rahvas ehk mida kiiremini minnakse kaasa üleilmastumisega, seda vähem on vaja välistööjõudu. Mis puudutab üleilmastumist, on eestlased selles osas maailmas ühed eesrinlikumad. Peab olema harjumus olla avatud ja ise uusi oskusi omandada, rõhutab Aasmäe. 

Loe rohkem Äripäeva lisast Juhtimine.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700