27. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõni minut kehakaalu heaks

Mõnikord saavad tervisehädad alguse ülekaalust. Siis peaks sekkuma juba arst: niigi piiratud visiidiajast mõned minutid näpistada, et ülekaalust ja toitumisest juttu teha, on juba esimene suur samm, kirjutab Äripäeva erileht Meditsiiniuudised.

Kliinilise toitumise arst Kristel Ehala Aleksejev töötab TÜ Meestekliinikus – kuigi nime järgi peaks kliinikus käima mehed, leiavad dr Ehala juurde tee ka ülekaalulised naispatsiendid.

Arsti sõnul on patsiente kaalu alandama veenda väga erinev: kui üks hakkab kohe oma probleemiga tegelema, siis teine tuleb tagasi alles pärast pooleaastast mõtlemisaega.

Belgias toitumisarstiks spetsialiseerunud Ehala alustas Eestis tööd üle kolme aasta tagasi. „Alguses üritasin väga ümber veenda patsiente. Aga tegelikult on väga palju neid, kes vajavad aega elumuutusteks,“ rääkis ta. Nüüd tegutsebki ta tilkhaaval: esimesel visiidil pakub patsiendile tutvumiseks kaaluteemalise brožüüri või soovitab mõnd ülekaalust rääkivat raamatut. 

Ehala usub, et nii palju arstidel ikka aega on , et panna inimene vähemalt mõtlema selle peale. Tema soovitab kõigepealt välja selgitada, mis on konkreetse patsiendi jaoks punane tuli. „On see liikumine või toitumine. Kellel kolesterool kõrge, kellel veresuhkur kõrge – näidata patsiendile kätte, kus asjad vajaksid korrigeerimist ja selgitada, et seda annab kaaluga teha,“ rääkis arst.

Eestis on raske patsiente kuhugi edasi suunata, sest haigekassa süsteemis pole vastavat eriala – see on arsti sõnul Eestis nõrk koht. Aga tema sõnul annaks palju ära teha näiteks dieediõdedel või pereõdedel, kes ennast toitumise algtõdedega kurssi viiks. „Piisaks, kui oleks üks teadjam õde perearstikeskuse peale, kes jagaks näpunäiteid ja viiks läbi koolitusi,“ leidis Ehala.

Ravimitega ja ilma

Kuna kaalulangetamise maailm on kirju, siis valib Ehala sõnul iga toitumisspetsialist oma lemmiksuuna ja nõuanded. Tema jaoks on laias laastus baasiks toidupüramiid. Kliinilise toitumise arst leiab, et kindlasti ei saa esimese asjana ravimeid peale panna – patsient peab aru saama, et ravim pole see, mis tema kaalu langetab. Aga abivahendina arst kaalualandavaid  ravimeid aktsepteerib.

Seda erinevalt individuaalse toitumise programmi Role teaduslikust juhendajast Adik Levinist. „Meditsiini üks tähtsaim probleem on see, kuidas õpetada inimesi iseennast aitama. Kõik ei pea olema farmaatsianõelal,“ lausus Levin.

Ülekaaluga võitlemist peab mees maailmameditsiini üheks suurimaks väljakutseks. Aga hea meel on tal selle üle, et viimastel aastatel on hakanud arstid sellega tõsisemalt tegelema. „Näen ka meie kliinikus, et arstid saadavad patsiente. Esimestel aastatel oli harva, aga nüüd tulevad inimesed arsti soovitusel,“ rääkis Levin.

Näljutamist ei poolda

Tema sõnul on iga arst, kes puutub kokku ülekaaluliste patsientidega, väga raskes olukorras. „On täiesti kardinaalsed meetodid: mõned kasutavad näljutamist, mõned teevad kaalujälgimist. See sõltub, mida tohter tunnustab ja usub,“ märkis mees. 

Levin ei poolda mingil juhul näljutamist – ülekaalulisus tekibki mehe sõnul sellel, kes ei söö. Mehhanism on järgmine: kui inimene ei anna organismile sütt ehk süüa, siis organism kuulab oma peremeest ja ei lase rasval veeks muutuda. Kui organism saab jälle süüa, siis hakkab rasv veeks üle minema.

Inimene ei tohiks Levini sõnul tunda näljatunnet üle 20 minuti – selleks soovitab ta spetsiaalseid näljakustutamisvahendeid, et vältida esimese asjana kohvi ja saiakese järele haaramist.

Levin suhtub negatiivselt ka toidulisanditesse – tema on veendumusel, et just toiduga peab oma kaalu ära reguleerima. „Mitte mingit keemiat,“ ütles ta. Ilma farmaatsiatööstuse abivahenditeta on varem lastearstina töötanud Levin ka enda kaalu ja vererõhu korda saanud. „Ma arvan, et see arst, kes istub ja on kõvasti ülekaaluline – ega tal polegi eetiline patsiendile kaalu kohta öelda midagi,“ lausus mees.

Erinevaid dieete on Levini sõnul kümneid tuhandeid, mis näitab, et inimkond otsib 21. sajandi katkule mingit väljapääsu. „Ameerika on supernäide: ühelt poolt kardavad aatompommi ja terrorismi, aga tegelikult söövad ennast surnuks,“ ütles arst. Kuigi arste patsiendid kuulavad, on kaalulangetamine Levini sõnul pingeline töö ja nõuab iseloomu – kui seda pole, ei aita ka ükski arst.

 

Autor: Lemmi Kann, Ketlin Beljajev

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700