8. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas korraldada ärilõunat

Ärilõunad on üks osa äri tegemise protsessis - sõlmitakse ärilisi eelkokkuleppeid, kasutatakse koosviibimist läbirääkimiste mitteametlikuks jätkamiseks või pühitsetakse äriplaani kinnitamist ja allakirjutamist. Kuidas seda sündmust korraldada?

Väga levinud on 1–1,5tunnised ärilõunad, kus eesmärgiks on vabam ja sundimatum võimalus vestelda. Äripartnerid tunnevad end vabamalt ega pea alati arutama ainult konkreetset tehingut või projekti, vaid saavad teemasid veidi filosoofilisemalt käsitleda. Ka paneb restoran partnerid võrdsesse positsiooni.

Mis ajal?

Eine korraldatakse enamasti kella 12–15 vahel, kuid sagedamini algab see 12.30 või 13.  Vastuvõtt kestab 1–1,5 tundi, millest tund planeeritakse põhilaua jaoks ning pool tundi kohvilaua tarbeks.

Kuna ärilõuna on seotud igapäevase tööga, ei paluta ametlikele lõunasöökidele abikaasasid, kui just abikaasad ei tööta ühes ja samas ettevõttes.

Kus korraldada?

Üldjuhul valitakse äripartneritele või konverentsil-messil osalevatele kolleegidele ametliku lõuna korraldamiseks restoran. Restorani valikul võiks silmas pidada järgmist:

• Loobuge kohtadest, mida küll teie rahakott võimaldaks, kuid mille nõuded ei vasta teie ega teie külaliste kavatsustele.

• Esinduskohustuste puhul on riskantne valida agulikõrtsi.

• Ärilõunaks ei pea valima kõige kallimat ja luksuslikumat restorani, aga samuti mitte väsinud ilme ja halva teenindusega einetamiskohta.

• Restoran peaks olema soliidne, kuid mitte liiga kallis.

• Võimalusel külastage restorani enne ise, vaadake üle menüü ning einestage.

• Restorane külastatakse nende köögi pärast, olulisim on roogade valmistamine, serveerimine ja loomulikult teenindus.

• Sõltumata sellest, kumb pool lõunale kutsub, peab ta arvestama, et järgmisel korral on pooled vahetunud ja maksja samuti.

• Liiga suured ega liiga väikesed lõunakulud ei jäta head muljet.

• Väga oluline on, et koht oleks autoga ligipääsetav ega asuks liiga kaugel.

• Kui lõunatate äripartneriga regulaarselt, tasub iga kord valida uus söögikoht.

• Alati tuleks küsida partneri eelistusi ja mõnikord pakkuda välja mitu varianti.

• Valikuvõimalus on eriti tähtis siis, kui me partnerit väga põhjalikult ei tunne ja tal võib olla teatavaid erisoove toidu suhtes.

Mida pakkuda?

Te ei eksi kunagi, kui teate klassikalist põhimõtet: päevasel einel pakutakse toite vastavalt rahvuslikele traditsioonidele.

Menüü koostamisel võib toetuda rahvuslikele tavadele, kuid see ei eelda loomulikult vaid Eesti köögiga restorani valikut. Küll tuleks väliskülaliste puhul arvestada rahvuse ja usuga.

Kuna ärilõuna on ajaliselt piiratud, piirdutakse kolme-nelja käiguga:

• eelroog

• pearoog

• dessert

• kohv

Üldjuhul ei peeta heaks tooniks menüüd eelnevalt paika panna ning iga külaline tellib toidud ise. Kuid kui külalisi on ärilõunal rohkem kui kuus, on otstarbekas eelmisel päeval koostada menüü ja see toitlustajaga kokku leppida. Nii hoiate tuntavalt aega kokku.

Valitud menüü puhul tuleks paigutada iga külalise ette menüükaart, kus on kirjas toitude serveerimise järjekord ja pakutavad joogid. Menüü koostatakse keeles, mis on kõigile mõistetav.

Külalisi vastu võttes pole soovitatav tellida kõige kalleimad, aga ka mitte kõige odavamaid roogi. Mõlemal juhul näitate oma halba maitset. Külalisena toite valides pidage silmas sama.

Ärilõunal piirdutakse kergete jookidega: vesi, vein, õlu, mahlad. Kangeid napse ei pakuta, kuna tegemist on töise õhkkonnaga.

Ettetellimisel mõeldakse läbi kogu eine käik, antakse juhtnöörid ja soovid kelnerile (näiteks võite paluda, et kelner arvestab teie ajakavaga ja serveerib vastavalt ka road), tehakse kindlaks arve suurus ning lepitakse kokku maksmisviis. Üldjuhul maksab arve kutsuja, kui just pole eelnevalt teistmoodi kokku lepitud.

Ärilõuna puhul saabub võõrustaja restorani koos külalistega või lepitakse kokku kohtumise aeg. Viimasel juhul on võõrustajal soovitatav saabuda restorani fuajeesse 15 minutit varem kui külalised ja tervitada saabujaid. Pärast üleriiete paigutamist garderoobi juhatab kelner seltskonna lauda.

Külaliste laudapaigutamine on võõrustaja püha kohus. Tema määrab ka aukülalis(t)e koha(d).

Võõrustaja ütleb toosti enne söömise alustamist. Lühike toost peaks koosnema: külaliste tervitamine, kokkuvõte põhjustest, miks üldse kokku on tuldud, ning lõpetuseks parimate soovide edastamine. Söömist alustatakse pärast laua peremehe kõnet.

Mobiiltelefoni kasutamine häirib kaaslasi ja ka restorani teisi külalisi, telefonid peaks lülitama hääletule režiimile.

Külaliste hulgast vastab aukülaline vastukõnega (tänusõnad, parimad soovid jne) üldjuhul enne või pärast desserti.

Teenindus on ärilõunal olemuselt konservatiivne ja pidulik.

Mida selga panna?

Päevasele ärilõunale saabutakse päevases korrektses ametkondlikus riietuses.

Daamidel tuleks olla ettevaatlik parfüümide kasutamisega. Teie tugev lõhnaõli aroom võib mõnel kõrvalistujal söögiisu rikkuda.

Kui daam kannab kostüümi juurde kuuluvat elegantset kübarat, jätab ta selle laua taha istudes pähe. Kostüümi juurde kuuluvad kindad tuleks käest võtta ning asetada kas sülle või käekotti.

Refereeritud Äripäeva Raamatuklubi raamatust "Ärietikett".

Autor: Lemmi Kann, Inno Joonas, Anneli Joonas

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700