10. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tulla toime konfliktidega?

Konfliktidele lahenduste otsimisele aitab kaasa teadmine, mis tüüpi on see konflikt, millesse sattunud oled. Koolitaja Ülo Vihma annab ülevaate konflikti tüüpidest ja sellest, kuidas neile läheneda.

Konflikti tüübi jaotusi on mitmeid. Kõige lihtsam ja üldisem konfliktide jaotus oleks selline:

Inimene inimese vastu  – probleemiks iseloom.

Inimene grupi-ühiskonna vastu – probleemiks grupi normid ja seadused.

Inimene looduse vastu – probleemiks loodusjõud.

Inimene iseenda vastu – probleemiks otsustamatus.

Suurem jaotus annab meile aga rohkem võimalusi lahenduste otsimiseks:

• Faktikonfliktid – faktide õigsus, usaldusväärsus, infopuudus, valeinfo, erinevad hinnangud info väärtuse kohta, info erinevad tõlgendused, erinevad hindamisprotseduurid.

 Mida teha? Püüa kokku leppida selles, milline info on      oluline, kuidas infot koguda, milliste kriteeriumide järgi hinnata ja     vajadusel kaasa kolmas osapool (autoriteet, ekspert).

• Väärtuskonfliktid – erinevad mõtete ja käitumise hindamise kriteeriumid, erinev elustiil, maailmavaade, ideoloogia või religioon.

 Mida teha? Otsi uusi vaatepunkte ja hindamiskriteeriume, selgita tõeliselt olulised väärtused ja eesmärgid, erista vahend- ja lõppväärtused, väldi  probleemi sõnastust väärtuskeskselt, luba endal ja teisel nii nõustuda kui  ka mitte nõustuda, loo mõjuväli, kus ühed väärtused pääsevad mõjule, otsi   üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada.   

• Huvide konfliktid – kes mida vajab, kes mida saab, tajutud või tegelikult võistlevad huvid, sisu või protseduur, psühholoogilised erihuvid.

Mida teha? Keskendu huvidele, mitte positsioonile, otsi objektiivset, st    väljaspool konfliktipooli asuvaid kriteeriume, otsi kõigi huve rahuldavat lahendust, leia võimalusi valikute (võimaluste-vabaduste, õiguste) ja ressursside laiendamiseks, otsi kompromisse eri tugevustega huvide tasakaalustamiseks.

• Protseduurilised (instrumentaalsed ehk vahendite) ja strukturaalsed (jõu ja õiguse) konfliktid – destruktiivne käitumine, kontrolli, omanduse, ressursijaotuse, jõu ja õiguse ebavõrdsus, geograafilised, füüsilised ja keskkonnamõjud, mis takistavad koostööd; aja surve.

Mida teha? Sõnasta rollid selgelt, püüa rolle vahetada, muuda destruktiivset käitumist, muuda omandisuhet ja kontrolli ressursi üle, püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess, muuda läbirääkimised positsioonikesksest huvidekeskseks, muuda või vähenda poolte argumente ja mõju, vähenda sundust, muuda füüsilist suhet ja keskkonda.

• Suhtluskonfliktid – tunded, taju erinevused, suhtlusoskuste puudus, korduv negatiivse mõjuga käitumine, sõnade ja tähenduste erinevus, iseloomude-isiksusetüüpide sobimatus.

Mida teha? Sõnasta esmased suhtlusreeglid, loo ruum (taotle luba tunnete näitamiseks, selgita taju võimalikke erinevusi, reguleeri info hulka ja suhtluse intensiivsust, lõpeta korduv negatiivne käitumine, õhuta positiivset (konstruktiivset, süüdlase otsimise asemel lahendustele orienteeritud) probleemilahendust, keskendu aktiivselt kuulamisele, kontrolli teise poole arusaamist, peegelda protsessi – sõnasta seda, mis ja kuidas parasjagu toimub, tunnista erinevusi ja teise poole õigust olla tema ise, hoia mõlema poole väärikust.

Eraldi võiks ära märkida konfliktid, mis tekivad kontaktipuudusest. Põhjuseks võib olla väsimus, muud mured, teised lahendamata probleemid, ka vanad asjad, mis ei lase keskenduda olevikuhetkele, iseendale ja teisele inimesele. Siis räägitakse sageli samast asjast teist õieti kuulamata (kaks monoloogi) või räägitakse erinevatest asjadest, üks aiast ja teine aiaaugust.

Mõnikord kuvatakse minevik – teine olukord või inimene – olevikku (n-ö projektsioon) ja suheldakse justkui varjukujudega. Toimub varjuteater. Võib ka olla, et konflikti tekitab suutmatus eristuda ja eemalduda, klammerdumine teise külge, sest nii on hea ja turvaline – enamasti on see vastastikune.

Elus on mõnikord nii, et inimene eemaldub või suisa põgeneb kellegi eest. Ja kui ta ka leiab siis kellegi parema, võib ta ometi sattuda vihma käest räästa alla ning ajapikku muutub meeldiv koosolemine konfliktiks. Klammerdumist nimetatakse ka sõltuvuskäitumiseks. Lähisõltuvus on asi, mida on sageli väga raske teadvustada ja kui see ka õnnestub, vägagi raske lõpetada. Eriti drastilised on sellised juhtumid alkoholismi ja vägivallaga seoses. 

Refereeritud Äripäeva Raamatuklubi raamatust "Inimene konfliktide keskel".

 

Autor: Lemmi Kann, Ülo Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700