31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Protokollimiseks võib kasutada erinevaid viise.

Valida saab järgmiste variantide vahel:

    * audiovisuaalne salvestus

    * salvestus helilindile

    * stenografeerimine

    * märkmete tegemine.

Koosoleku algul tuleb ära otsustada, kas koostatakse

    * sõnasõnaline protokoll

    * konspektiivne protokoll või

    * lühiprotokoll.

Kõige levinum on lühiprotokoll, kus päevakorra kajastamisele järgneb vastuvõetud otsus ning küsimuste arutamise käiku ei kajastata.

Protokolli elementide vormistamine

Protokolli vormingusse kuuluvad järgmised elemendid:

1) dokumendiliigi nimetus PROTOKOLL koos nõupidava organi nimetusega

2) koostamise koht

3) kuupäev

4) number

5) koosoleku alguse ja lõpu kellaajad

6) tekst

7) allkirjad

Protokolli lisa

Protokolli lisadele viidatakse tekstis vastava otsusepunkti järel. Kui protokollile lisatakse stenogramm, peab sõnavõtja selle allkirjastama.

NB! Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud.

Protokoll vormistatakse (trükitakse ja allkirjastatakse) üldjuhul 3 päeva jooksul ühes eksemplaris. Protokolli ärakirja või väljavõtte vormistab ja edastab täitjatele protokollija.

Protokolli nõuetest põhjalikumalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“.

Autor: Lemmi Kann, Tiiu-Reet Kõrven