8. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe intervjuud Kristiina Sõrmusega:

Mis on kontoritöötajate töötervise peamised probleemid?

Olen suurema osa tööelust olnud kontoriinimene ja võtsin elumuutuse ette, sest olin oma tervist kaotamas ületöötamise, ebatervisliku toitumise ja ebatervislikes tingimustes töötamise tõttu. Ühel hetkel olin nii kehvas seisus, et pidin lahkuma töölt ja mõneks ajaks ka Eestist, et tervist soojemas kliimas taastada. Paljudes firmades on tavaks, et hommikuks süüakse pirukaid, lõunaks soojendatakse mikrolaineahjus kulinaarialetist plastikkarpides ostetud ja kahjulikest rasvadest nõretavat toitu ja siis juuakse sinna otsa veel palju kohvi.

Kui lähed kuhugi ettevõttesse, siis alati on kellegi sünnipäev ja kööginurgas poolik tort. Kuid miks peab tähtpäevi tähistama ebatervisliku söögiga? Võiks murda traditsiooni, mis kellelegi kasu ei too ja pakkuda puuvilju, küpsetada ise kodus tervislikumaid pirukaid või võtta kannmikser kaasa ja teha smuutisid. Miks ei võiks lihtsalt inimesele õnne soovida.

Tegutsenud viis aastat süstemaatiliselt tervisliku toitumise ja elustiili vallas, töötades treeneri ja tervisliku toitumise nõustajana, imestan, kuidas inimestel on üldse võimalik ellu jääda kõikide nende ebatervislike tegurite sees. Keskmine kontor on inimesele äärmiselt vaenulik keskkond kui just ettevõte pole nõuks võtnud ökoloogilist rajada.

Sellise töökeskkonna loomist peetakse kalliks, kuid kas see pole kinni leidlikkuses ja tahtes?

Kindlasti, kuid ei kujuta ette, et keegi hakkaks hiiglasuuri kontoriseinu värvima kohupiimavärvidega. Kombeks on nii, et kasutakse kunstmaterjale, sest nii on odavam. Inimese jaoks on küsimus tasakaalus. Me ei saa muuta seda, millises keskkonnas töötame, kuid saame mõjutada, mida sööme ja kuidas liigume. Ka tööl on selleks alternatiive: kõndida treppidest, leida puhke¬pausidel füüsilist tegevust, lõuna¬pausil kõndida õues.

On uuritud, et samal ametikohal ja kontoris võivad inimesed kulutada erinevalt kaloreid. Vahe tuleb sellest, et üks inimene on ka istudes aktiivsem kui teine, samal ajal rahulikuma loomuga inimesed kulutavad vähem kaloreid. Pärast pikka päeva on ka keeruline pere kõrvalt leida aega trenniks.

Milliseid tervisehädasid võib see kaasa tuua, kui ei kasuta tervislikke alternatiive?

Kontoriinimeste tervis ja töövõime langeb ainuüksi seetõttu, et nad ei saa liikuda, nende ümber on kontoritehnika ja sünteetiline mööbel, nad jõllitavad päev läbi ekraanile ega saa värsket õhku. Sellest saavadki alguse probleemid kehakaaluga, silmatervise hädad, sund¬asenditest tingitud lihaspinged, depressioon, migreenid, allergiad. Arst aga kirjutab sageli ravimi sümptomi vastu, mitte ei uuri algpõhjusi.

Probleem on ka söömine töökohal. Heal juhul on olemas kööginurk, kuid toidu soojendamiseks enamasti vaid mikrolaineahi, mis muudab toidu energeetilist võimsust. Mikroahjust läbi käinud toit on äärmiselt madala energiatasemega, umbes 10 megahertsi, tervislik oleks alates 75 mhz. Kui sellist toitu süüa kord nädalas, ei juhtu midagi, aga kui süüa aastaid, aastakümneid, on see suur löök tervisele. Tasub kaasa võtta toitu, mida polegi vaja soojendada või suuremas ettevõttes tööandjal tellida toitlustus töökohale.

Kui suur roll on töövõimes ainuüksi toidu kvaliteedil?

Tervis sõltub suuresti meie tervisekäitumisest. Toit mõjutab väga otseselt, sest inimeste keharakud uuenevad kogu aeg – seega sa oled see, mida sööd. Tervist ja töövõimet parandab normaal¬ne kvaliteetsest toorainest mitmekesine toit. Ajutegevuse ergutamiseks piisab viilust täisteraleivast. Klassikaline pärastlõunane energialaks kontoris ehk kohv kommi või koogitükiga aga mõjub vaid hetkeks ja sunnib pidevalt nende järele haarama.

Hommikul enne tööle minemist on hea süüa aeglasi süsivesikuid ja kinnitada seda siis proteiiniga. Näiteks puder ja muna on hea ning tervislik valik. Dieete pidada on ohtlik. Vähem söömine muudab ainevahetuse veelgi aeglasemaks. Keha tahab saavutada ja hoida pidevat tasakaalu. Kui aga toitaineid pidevalt juurde ei tule, saab ta aru, et asi pole usaldusväärne ja hakkab “näljahädaks valmistuma”, ehk talletama rasvu ning paneb ainevahetuse lukku.

On olemas kõrge energiasagedusega toiduaineid, nagu idandid, mille regulaarsel söömisel tunneme end energilisena. Kui toidu valikuks pole palju võimalusi, piisab pakist idanditest, lisades sellega tervislikkust tavapärasele toidule.

Kõik algab väikestest asjadest. Kui panna lastele värsked valmis lõigatud köögiviljad lauale, siis on suur tõenäosus, et need süüakse ära. Sama on täiskasvanutega: tööl tekib sageli isu näksida ning kui puu- ja juurviljad on saadaval, siis võib võtta sealt. Kindlasti saab inimeste teadlikkust suurendada, kui juht on terviseteadlik, siis pikapeale muutub ka kollektiivi vaimsus.

Osa ettevõtteid pakub küll toitlustamist ja sportimisvõimalusi, kuid inimesed ei kasuta neid. Kui palju peaks firma sekkuma inimese tervisekäitumisse?

Tehtud on nii palju uuringuid tõestamaks, et odavam on ennetada tervisehädasid, mitte tegeleda kahjustuste tagajärgedega. Paljud haigused on põhjustatud keskkonnast: inimene on vähem haige ja stressis, kui ta sööb kvaliteetselt, liigub. Seadusemuutus, et ei maksta haiguspäevade eest, tingib selle, et inimene veab end haigena tööle ja peagi on kõik haiged.

Probleem on ka see, et ettevõte ei saa toetada oma töötaja sportimisvõimalusi, ilma et seda maksustataks. Nii on ettevõtjal väga keeruline soodustada töötaja liikumist. Palju sõltub inimese enda tahtmisest ja leidlikkusest.

Millest võiks alustada ettevõte, kes tahab oma inimeste tervist edendada?

Võiks olla ruum, kus saab pikali visata. Füsioterapeudid väidavad, et pole normaalne, kui inimene terve päeva seisab või istub sundasendis, vahepeal peab saama end horisontaalselt sirutada.

Veel võiks olla varbsein, kus saab rippuda või trenažöör, millel vändata. Tööruumides peaks olema tuulutamisvõimalus, mitte pelgalt sundventilatsioon, millest paljudel tekivad hingamisteede probleemid.

Kui saab, võiks olla paindlik tööaeg ja võimalus ka kodus töötada. On ebanormaalne, kui inimesed hommikul ühel ja samal ajal istuvad liiklusummikus, et paaniliselt kindlaks kellaajaks tööle jõuda. Osas firmades on paindlik töö algus- ja lõpuaeg, et inimene saaks valida endale sobiva tööaja. Oluline on ju eesmärgid täita, mitte tagumikutunde teha.

Kaaluda võiks toidupakkuja teenuse sisseostmist. Inimesed kaotaksid palju vähem aega toidukohta sõitmiseks, saaksid seda hoopis väärtuslikult kasutada õues jalutamiseks, enda liigutamiseks või venitamiseks. Töökohal võiks olla külmkapp.

Hea oleks propageerida vabamat riietusstiili, kui just inimesed ei pea esinduslikud välja nägema (nagu hakkaksid kohe-kohe minema presidendi vastuvõtule). Paindlikud rõivastumisvariandid on tervislikumad kui kohustus kanda ükskõik kui kuuma ilmaga sukkpükse, mis kuivatavad nahka, mõjuvad vereringele halvasti ja ajavad higistama. Sama lugu on naistel kõrge kontsaga kingadega, mis annab jalgadele meeletu koormuse. Kui ei puutu parasjagu otse kliendiga kokku, võiksid kontoris kandmiseks olla mugavad õhku läbilaskvad jalanõud. Töökoht peaks olema mugav, sest veedame seal suure osa päevast.

Hea, kui töö juures oleks duši all käimise võimalus ja jalgaratta paigutamise koht. Kui propageerime tervislikku eluviisi, siis peaks olema alternatiiv tulla tööle rattaga.

Ettevõtted võiksid teha piirkondlike terviseedendajatega koostööd. Igas linnaosas on oma terviseedenduse spetsialist, tehakse kampaaniaid ja nendesse võiks ettevõtteid rohkem kaasata. Kui ettevõte väärtustab oma inimesi ja soovib, et nad teeksid efektiivselt tööd, siis tuleb valikud teha sellest lähtuvalt.

Kristiina Sõrmus on õppinud USAs Institute for Integrative Nutritioni tervisenõustaja koolitusel ja praegu tudeerib Tallinna ülikoolis tervisejuhi erialal ning Annely Sootsi tervisekoolis toitumis¬terapeudiks. Kristiina töötab treeneri ja toitumisnõustajana.

Loe intervjuud Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

Autor: Lemmi Kann, Tiina Saar