Autor: Lemmi Kann • 22. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Positiivne suhtumine au sisse

Ehkki stereotüüpne pilt vanainimesest on kortsus ning torisev, ei kehti see teaduse silmis.

Kaks aastat tagasi avaldatud Chicago Ülikooli uuringus selgus, et pikemalt elanutel on elust rohkem õnnelikke aastaid. Teisalt jälle halvenevad tervis ja rahaline olukord - õnne puhul olulised faktorid - vanuse kasvades. Mõnede uurijate hinnangul on vanemad neid kaht faktorit arvestades noortest vähem õnnelikud. Samas on jällegi personaalne heaolu vanaduspõlves suuresti suhtumise küsimus - vanemad näevad minevikku noortest enam läbi roosade prillide ning haiged või invaliidid on sama õnnelikud kui teisedki.

2. Nali toob tervise

Naer on terviseks ja sellest peavad lugu ka eakamad, selgus Kanadas avaldatud uuringust.

"Hea uudis on, et vananemine ei muuda emotsionaalset suhtumist huumorisse - naudime nalja, kui sellest aru saame," kommenteeris psühholoog Prathiba Shammi. "See reageerimine on sotsiaalse suhtluse jaoks oluline ning see on juba ammu selge, et nali parandab elukvaliteeti ning töötab stressimaandajana ning aitab vananemisest tingitud stressiga toime tulla."

Teisalt tõi uuring välja, et eakamatel oli probleeme nn nalja kohalejõudmisega - neil oli raskusi kas nalja puändi mõistmise või siis koomikseist naljakaima väljavalimisega.

3. Kõik lõtvub

Nahk annab esimesena ära, et inimesel on poole sajandi tulp juba selja taga.

Vananedes õheneb inimese naha väliskiht ehk epiderm. Samal ajal muutub nahk vähem elastseks ning rasvakiht näonaha alumistes kihtides kahaneb. Tulemuseks on kortsud ja lõtv nahk.

Kui süstide ja muude meditsiiniliste vahenditega saab nahka pingule tõmmata, leiavad uurijad, et kosmeetilistest vahenditest ei pruugi piisata. Põhjuseks näoluustiku väsimine ajaga, kommenteeris Rochesteri ülikooli dr Robert Shaw. Tulemuseks loppi vajunud ülemised silmalaud ja põsed ning lotendav alalõug. Läbiviidud uuringust selgus, et luude implandid võivad olla lahenduseks, kuigi iga operatsiooniga kaasnevad riskid põletikuks või näo tuimuseks

4. Vananeb ka sisu

Lisaks pealispinnale ehk nahale muutuvad ka rakud.

Näiteks tüvirakud, mis asendavad vanad või kahjustatud rakud, alistuvad samuti vananemisele. Tulemuseks aeglasem paranemine ja kehvem vastupanuvõime.

5. Unevajadus kahaneb

Läbi viidud uurimuses vajas vanematest inimestest (66 kuni 83aastased) umbes 20 minutit vähem und ööpäevas kui keskealised. Viimased omakorda magasid 23 minutit vähem kui uuringu noorim valim ehk 20-30aastased. Teiselt poolt kannatasid vanemad rohkem unehäirete all, sest magamine siis kui hing ihkab, oli neil raskendatud.

6. Mõtted kisuvad hajeli

Kui sul on keeruline rohkest infomassist või vilkuvatelt ekraanidelt omale vajaliku info ammutamine, ei pruugi vananemine su sõber olla.

Inimese vananedes muutub inimese võime segajaid vältida kehvemaks, jõudis Toronto Ülikooli tudeng Karen Campbell järeldusele. Teisalt selgus ka, et vanematel võib olla unikaalne võime töödelda oluliselt rohkem infot kui noortel, mis omakorda mõjub toniseerivalt mälule.

7. Liberaalsus sõidab sisse

Ehkki eeldatakse, et kortsude sügavamaks muutumisega toimub sama inimese veendumustega, uurimus seda ei kinnita.

46 000 ameeriklase seas aastail 1972-2004 läbi viidud uurimusest selgus, et vanusega muutusid inimeste vaated poliitikale, majandusele ja muudele ühiskondlikele teemadele liberaalsemaks.