Töötervishoiuteenistused pakuvad töötajatele tervisekontrolli võimalust, riskide hindamist ja nõustamisteenuseid, kuid ettevõtte kokkuhoiupoliitikas on töötervishoid esimene, millelt kärpeid tehakse.
Ernst & Youngi värske uuringu järgi kulutavad vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtjad töötervishoiule aastas summaarselt 2 miljardit krooni. Suur osa sellest kulutatakse teavitamiseks ja ennetustegevusele. Vaid vähene osa läheb töökoha riskianalüüsi katteks ja sedagi numbrit tõstavad eelkõige suurettevõtted, kes teevad häid, kuid kulukaid töökoha riskianalüüse. Väiksematel ei ole selleks võimalusi.
Eesti töötervishoiu arengukava näeb ette aastaks 2015 parandada tööga seotud haiguste diagnoosimist. Eestis on seni ainsana kutsehaigusi diagnoositud SA Põhja-Regionaalhaigla töötervishoiu ja kutsehaiguste osakonnas. Kuid majanduskriisi tingimustes ei jätku haigekassal enam raha kutsehaiguste uurimiseks ja diagnoosimiseks ning sedagi keskust ohustab kinnipanemine.
Ka kõige hoolsamal töötervishoiu ettekirjutusi ja ohutusnõudeid järgiva tööandja alluvatel võib esineda kutsehaigusi või juhtuda tööõnnetus. Eestis puudub aga tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmehhanism, mis on ELi maades üks olulisemaid töötervishoiu toetusmehhanisme ning eeskuju saab võtta naaberriikidest, nii Soomest kui ka Lätist. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusseaduse käivitumine sunniks ettevõtjat koostama kvaliteetset töökoha riskianalüüsi, et tõestada kindlustusandjale töötervishoiu ja ohutusnõuete järgimist ning tööõnnetuse korral ei jääks rahaline vastutus vaid ettevõtja õlgadele.
Riikliku arengukava eesmärkidest lähtudes tuleb riigil töötervishoidu rohkem toetada, et tööandjad oleksid rohkem motiveeritud investeerima töökoha riskianalüüsi ja töötajate tervisekäitumisse. Edukaid ettevõtteid peaks riik premeerima töötervishoiu arendamise eest – alustades kindlustusmehhanismi käivitamisest – ja toetama kutsehaiguste diagnoosimist suuremate haiglate töötervishoiukeskustes.
Autor: Eda Merisalu, Urve Vilk