3. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: Töötervishoid vajab riigi tuge

Eesti tööga hõivatud elanikkond koosneb umbes 600 000 inimesest, seega rahvastikust poole tervise määrab suures osas töötervishoiu poliitika. Keskmine Eesti tööandja on huvitatud oma töötingimuste parandamisest ja proovib töötervishoiu ja tööohutuse ning teisi seadusega talle pandud kohustusi täita.Töötervishoidu puudutavate seaduste osas püüab riik küll tööandjale leevendusi pakkuda, kuid rahaliselt on ettevõtja kanda raske konkurentsivõitluse kõrval ka vastutus Eesti töötajate ja rahva tervise eest, kirjutab Eda Merisalu, TÜ tervishoiu instituudi dotsent Äripäevas.

Töötervishoiuteenistused pakuvad töötajatele tervisekontrolli võimalust, riskide hindamist ja nõustamisteenuseid, kuid ettevõtte kokkuhoiupoliitikas on töötervishoid esimene, millelt kärpeid tehakse.

Ernst & Youngi värske uuringu järgi kulutavad vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtjad töötervishoiule aastas summaarselt 2 miljardit krooni. Suur osa sellest kulutatakse teavitamiseks ja ennetustegevusele. Vaid vähene osa läheb töökoha riskianalüüsi katteks ja sedagi numbrit tõstavad eelkõige suurettevõtted, kes teevad häid, kuid kulukaid töökoha riskianalüüse. Väiksematel ei ole selleks võimalusi.

Eesti töötervishoiu arengukava näeb ette aastaks 2015 parandada tööga seotud haiguste diagnoosimist. Eestis on seni ainsana kutsehaigusi diagnoositud SA Põhja-Regionaalhaigla töötervishoiu ja kutsehaiguste osakonnas. Kuid majanduskriisi tingimustes ei jätku haigekassal enam raha kutsehaiguste uurimiseks ja diagnoosimiseks ning sedagi keskust ohustab kinnipanemine.

Ka kõige hoolsamal töötervishoiu ettekirjutusi ja ohutusnõudeid järgiva tööandja alluvatel võib esineda kutsehaigusi või juhtuda tööõnnetus. Eestis puudub aga tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmehhanism, mis on ELi maades üks olulisemaid töötervishoiu toetusmehhanisme ning eeskuju saab võtta naaberriikidest, nii Soomest kui ka Lätist. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusseaduse käivitumine sunniks ettevõtjat koostama kvaliteetset töökoha riskianalüüsi, et tõestada kindlustusandjale töötervishoiu ja ohutusnõuete järgimist ning tööõnnetuse korral ei jääks rahaline vastutus vaid ettevõtja õlgadele.

Riikliku arengukava eesmärkidest lähtudes tuleb riigil töötervishoidu rohkem toetada, et tööandjad oleksid rohkem motiveeritud investeerima töökoha riskianalüüsi ja töötajate tervisekäitumisse. Edukaid ettevõtteid peaks riik premeerima töötervishoiu arendamise eest – alustades kindlustusmehhanismi käivitamisest – ja toetama kutsehaiguste diagnoosimist suuremate haiglate töötervishoiukeskustes.

 

Autor: Eda Merisalu, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700