1. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Motiveeritud töötaja neli korda võimekam  

Töömotivatsioonil on suur tähtsus nii ettevõttele kui ka selle liikmetele. Hästi motiveeritud inimene kasutab kuni 80% oma võimetest, halvasti motiveeritud seevastu 15–20%.

Inimese käitumise uurimisel on kõige rohkem tähelepanu pööratud mõistele motivatsioon. Miks mõni inimene rohkem töötab, sõltub motiveerituse astmest (erinevad võimed, isikuomadused jne). Organisatsiooni juhtimisel peavad juhid mõistma tööjõu kui inimkapitali tähtsust, seda hoidma ja arendama.

Organisatsiooni juhtimine tähendab eelkõige eesmärkide saavutamist, kasutades inimeste võimeid ja oskusi tööprotsessis. Millises suunas inimeste käitumine organisatsioonis kulgeb, sõltub suuresti töötajate motiveerituse astmest.

Töömotivatsioonil on suur tähtsus nii ettevõttele kui ka selle liikmetele. Hästi motiveeritud inimene kasutab kuni 80% oma võimetest, halvasti motiveeritud seevastu 15–20%.

Motiiv (ladina keeles movere – liikuma panema) tähendab põhilist ajendit või impulssi, mis kutsub esile vajadust rahuldava tegevuse. Valdav enamus uurijaid pole seni leidnud erilist nn töövajadust, vaid kehtib arvamus, et tööle panevad inimese hoopis teised, sealjuures erinevad vajadused.

Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis tekitab impulsi, annab käitumisele suuna ja püsivuse. Motivatsioon tähendab pingutamist mis tahes eesmärkide täitmiseks.

Töömotivatsioon põhjustab kindlal viisil töötamise, mille väljunditeks on töö kvantiteet ja kvaliteet, väljendades töötaja tahet pingutada organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel. Kindlasti toimub see arvestades inimese individuaalseid vajadusi.

Motivatsioon ei ole isikuomadus, mis ühel töötajal on ja teisel ei ole, vaid seesmiste ja väliste tegurite interaktsiooni resultaat. Seetõttu on töömotivatsioon mõjutatav ning selle uurimine tähtis. Motiveerimine tähendab protsessi suunamist ja juhtimist.

Motiveerimise kohta on kinnitust leidnud kaks seisukohta:

- motivatsioon erineb isikuti, on seotud isikuomaduste ja vajadustega ning seetõttu pole olemas nn kuldvõtmekest, mis paneks ühtviisi hästi tööle kõik inimesed

- kuigi töötamine allub inimese kontrollile, ei pruugi motiivid olla teadvustunud, võides jääda mõistetamatuteks nii tegijale kui ka teistele.

Mõlemast eeldusest tulenevad probleemid töötajate motiveerimisel eelkõige juhtidele. Töö motiveerimisel saab juht olla töötajale abiks.

Tööpsühholoogias jaguneb motiveeritus sisemiseks ja väliseks:

    * sisemine motiveeritus tähendab, et töö tegemise tasuks ja põhjuseks on emotsionaalne seisund – töörõõm, rahulolu ja eneseteostus

    * väline motiveeritus tähendab töötajate innustumist välistest stiimulitest – kõrge palk, head suhted kolleegidega, töötingimused.

Töömotivatsioonist loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“, mille saab tellida SIIN.

Autor: Urve Vilk, Tiiu Kamdron

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700