1. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulekul on kolme liiki tervisetõendid

Eesti Perearstide Selts alustas tervisetõendite andmete ühtlustamist, et luua nende alusel kolm erinevat vormi, kirjutab Äripäeva erileht Meditsiiniuudised.

Välja töötatakse vormid A, B ja C, mille seast asutused ja ettevõtted saavad valida endale vajaliku. Praegu väljastavad perearstid 61 liiki tervisetõendit, mille on kehtestanud 21 asutust, sealhulgas ministeeriumid, valitsus ja riigikogu.

Lisaks soovitakse Eesti E-tervise SA esindaja Margit Loik­maa sõnul, et osa tõendeid saaks e-tervise süsteemis olevate andmete alusel automaatselt koostada. “Eesmärk on, et kogu info oleks süsteemis olemas ja seda sealt ka kasutataks,” ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen.

Ta tõi näite hiljutisest juhtumist, mida uus kord lihtsustada aitab. Talle helistas 80aastane suhkruhaige patsient ja palus koduvisiiti. Jutu käigus selgus, et inimesel on vaja testribade ostmiseks haigekassale tõendit.

Standardiseeritud andmed säästavad aega

“Juba praegu on haigekassa andmebaasis olemas info, et inimene on suhkruhaige. Vaja on vaid, et seda infot kasutataks ja ka apteek saaks selle kätte,” nentis tohter. Tõendi saamiseks tuleb vanainimesel praegu perearsti, haigekassa ja apteegi vahet käia.

Uue korra järgi saab patsient kas iseseisvalt või abilisega patsiendiportaali kaudu esitada soovi testribade ostmiseks ning virtuaalse menetluse tulemusena jõuab see info apteeki. Patsiendi käigud piirduvad apteegiga. 

Teise näite tõi Ingerainen parkimisloa taotlemise kohta liikumispuudega inimeste puhul. Ka siis, kui inimene on jala kaotanud, peab ta regulaarselt arstilt selle kohta tõendit võtmas käima.

“Need inimesed tunnevad ennast õudselt halvasti, kui peavad tasuta parkimiseks muudkui uut tõendit küsima,” selgitas Ingerainen, kelle sõnul soovitakse uue korraga koos lahendada ka erinevat liiki tervisetõendite kehtivusaja küsimust ehk kui kaua tõendid värsked püsivad.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku kohusetäitja Pille Saare sõnul aitavad standardiseeritud andmed arstide tööaega kokku hoida.

Samuti peab ta terviseandmete edastamist erinevatele asutustele e-tervise süsteemi kaudu turvalisemaks kui senist infovahetust e-kirjadega.

Patsient saab väljavõtte tervisekaardist ise teha

“Kuna tõendite koostaja ja väljastaja on arst ning see toimub infosüsteemi või patsiendiportaali kaudu, siis täiendavaid turvariske ei ole. See on digitaalse terviseloo üks osa,” selgitas Saar.

Protsessi kaasatud Eesti Patsientide Esindusühingule (EPE) on asi samuti meeltmööda. “Perearstide mõte on süsteemi lihtsustada ning patsiendile vähem kulukaks ja tülikaks teha,” lausus EPE infojuht Anne Veskimeister.

Tema sõnul on paljud tervisetõendid praegu tegelikult tervisekaardi väljavõtted, mida uue korra järgi saaksid patsiendid oma e-tervisekaardist ise tasuta kätte. Samuti võimaldaks tervisetõendite vormide ühtlustamine vähendada patsiendi jooksutamist ühest asutusest teise.

Tervisetõendite maksumuse küsimust sotsiaalministeeriumi sõnul seadusandlikul tasandil eraldi määrama ei hakata. Kehtiv seadus ütleb, et tõendeid väljastatakse mõistliku hinna eest. Ingeraineni sõnul saavad patsiendid terviseväljavõtte esialgsete plaanide järgi tasuta.

Vormide A, B ja C väljastamise plaanib selts siduda eriarsti visiidi hinnaga, mis on 181 krooni. Nii tuleks patsiendil vormi A eest tasuda 181, vormi B eest 362 ja C eest 543 krooni. Kui mingi asutus soovib täiendavaid uuringuid, siis nende eest tuleb lisaks maksta.

Praeguseks on Järveotsa Perearstikeskuse juhataja Virge Ottis kaardistanud olemasolevad tervisetõendid, et välja selgitada ühtlustatamist vajavad andmed. Esimesed lahendused plaanitakse koos Eesti E-tervise SAga välja töötada juuni alguseks.

Perearstid soovivad uuele süsteemile üle minna 1. jaanuaril 2011. Sotsiaalministeerium tähtaega nimetada ei julge. Muudatuste täpne rakendumine selgub Saare sõnul tööprotsessi käigus.

 Vormid A, B ja C eristuvad terviseandmete poolest

Kõik tõendid hakkavad plaani järgi koosnema viiest osast:

patsiendi isikuandmed 

teenuseosutaja andmed 

tervisedeklaratsioon 

terviseandmed

otsus “jah” või “ei”

Vorm A – tõendab e-tervises olemasolevat teavet (diagnoos jne), väljastatakse patsiendiportaalist.  

Vorm B – lisanduvad tervisedeklaratsioon (küsimustik, mille täidab ja allkirjastab inimene ise patsiendiportaalis) ning analüüside ja mõõtmiste tulemused (kehamassiindeks, vererõhk jne). Selline on näiteks juhilubade tõend.

Vorm C – lisandub terviseseisundi kirjeldus organisüsteemide kaupa (haigused, traumad, allergiad, veregrupp, immuniseerimised, raviandmed). Sarnaneb puude tõendamise vormiga.

Allikas: Eesti Perearstide Selts

Näide: ARK saab tervisetõendit vaid näpuliigutusega näha 

ARK teeb e-tervisesse päringu, kas isikul on juhtimisõiguse saamiseks vajalikud tingimused täidetud. Süsteem vastab “jah” või “ei”. Andmete edastamine kolmandale osapoolele toimub kodaniku soovil. Selleks annab ta volituse, mis enamasti tehakse koos tervisedeklaratsiooni või taotluse täitmisega.

Allikas: Eesti E-tervise SA

Autor: Kärt Blumberg, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700