Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 2. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märgatav erinevus on ka tööandja poolt tasutud koolituste osas. Kui Eestis on viimase aasta jooksul tööandja kulul koolitust saanud ligi 60% spetsialistidest, siis Leedus ja Lätis vaid 40%.

„See, et palgad pole viimase aastaga enam oluliselt langenud ning tööandjad saadavad inimesi aktiivselt koolitustele näitab seda, et ettevõtjad on Eestis läbinud esialgse kohanemise ning investeerivad taas inimestesse, et olla uutes turuoludes konkurentsivõimelised. Palkade stabiliseerumine seisab järgneva 12 kuu jooksul ees ka Lätis ja Leedus, sest ka seal pöördub majanduse kahanemine taas majanduskasvuks,“ selgitas CV-Online`i juhatuse liige Agu Vahur. „Usume, et suurt üldist palgakärbet erialaste oksustega spetsialistide jaoks enam üheski valdkonnas ei tule ja töötasu saab eelkõige sõltuma konkreetse ettevõtte konkurentsivõimest. Eristuma hakkavad ettevõtted, kellel napib tulusid palgakulude katmiseks ja seega ka tippspetsialistide kinnihoidmiseks ning ettevõtted, kes on suutnud edukalt oma strateegiaid ellu viia ning hakkavad taas personali vähemedukatest ettevõtetest üles ostma. 2010. aasta lõpp võib seega tuua kaasa taas palgatõusu üksikutes ettevõtetes ja üksikutel erialadel, kuid üldist palgatõusu ei saa me oodata enne, kui enamik ettevõtteid on suutnud investeeringuid kaasata ja oma ekspordimahtusid edukalt kasvatada.“

Märgatavalt väiksemat palgakärbet viimase 12 kuu jooksul Eestis võib põhjendada kiirete kärpimisotsuste tegemisega majanduskriisi algusperioodil 2008. aasta lõpus ja 2009 aasta alguses. Lätis ja Leedus on muutused toimunud valulikumalt ning viiteajaga ja see kajastub palkade languses alles praegu. Töötasu muutused turunduses ja raamatupidamises näitavad hästi üldisi trende stabiilse tööjõunõudlusega valdkondades, mille spetsialiste on tarvis nii majanduskasvu kui –kriisi tingimustes ning millel töötamine eeldab head erialast ettevalmistust.

Uuringu tulemusena selgus ka, et Balti riikides on erinevad tööd erinevalt väärtustatud. Kui Eestis väärtustatakse turundusjuhtide tööd c.a 20% kõrgemalt kui Lätis ja Leedus, siis raamatupidajad teenivad enim Leedus, edestades Eesti kolleege 25% ja Läti kolleege isegi ligi 40% ulatuses. 

Mõned näited palgaerinevustest Balti riikides (netokuupalk eurodes):

                                         Eesti                Läti                  Leedu

Turundusjuht                1195                970                  984

Turundusspetsialist    853                  853                  864

Pearaamatupidaja       972                1001                1104

Raamatupidaja            683                  562                  864

Küsitlusele vastas kolmes riigis kokku 1200 erineva taseme raamatupidajat ning turunduse ja kommunikatsiooni valdkonna asjatundjat.