8. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tee head tööd ja räägi sellest!

Suhtekorraldus kui mõiste tähendab mõjutamisvorme, millega tegelevad professionaalsed palgatud inimesed mõne kliendi huvides, et luua temast soodne pilt ja seista vastu võimalikele negatiivsetele arusaamadele. Mõjutamisvahendeid on mitmesuguseid, need ulatuvad teadete sisu ja vormi iseärasustest kingituste ja külalislahkuseni.

 Avalikud suhted

Lisaks palgatud professionaalsetele suhtekorraldajatele korraldavad avalikke suhteid ka kõik teised organisatsiooni liikmed.

Seega on avalikud suhted (ingl public relations – PR) organisatsiooni, isikute grupi või üksikisiku suhted teiste organisatsioonide, sihtgruppide või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni, isikute grupi või üksikisiku poliitikat, eesmärke jm. Samuti on avalikud suhted juhtimisfunktsioon, mis väärtustab avalikkuse suhtumist, määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning plaanib ja viib ellu programmid, et teenida avalikkuse mõistmine ja heakskiit. Samuti on avalikud suhted paremini toimivaid abivahendeid organisatsioonile või ka üksikisikule teatud, tavaliselt küll usaldusväärse ja hea maine kujundamiseks.

Suhtekorralduse ajalugu ulatub juba tuhandete aastate tagusesse aega, kui Vana-Kreeka filosoofid tundsid muret avalikkuse tahte elluviimise pärast ning sõnastasid oma arvamuse ütlusesse Vox populi, vox dei, eesti keeles “Rahva hääl on jumala hääl”. Väljendit “avalik arvamus” või “avalikud suhted” veel ei kasutatud.

Suhtekorraldajate omamoodi eelkäijad olid ka keskaegse Inglismaa kroonitud peade lordkantslerid ehk nn kuninga südametunnistuse hoidjad (ingl the keeper’s of the king’s conscience). Ajaloos enam tuntud on lordkantsler, utopistist filosoof Sir Thomas More (1478–1535), kes töötas kuningas Henry VIII õukonnas ning jäädvustas ennast selles ametis ajalukku mehena, kes tunnistas ebaseaduslikuks Henry VIII abielu Anne Boleyniga.

Ent kuulsaim selle ameti pidajaist oli filosoof, esseist ja teadusarengu toetaja ning induktsionismi-teooria rajaja Francis Bacon (1561–1626), kes teenis lordkantslerina kuningas James I-st.

Propaganda (lad propagare ‘laiendama’) on sihi­pärane selgitus- ja kihutustöö inimeste ideede, vaadete, meelsuse ning ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks või mingile õpetusele, harrastusele, maailmavaatele suurema poolehoidjate hulga võitmiseks. Propagandat on defineeritud ka kui “hästi organiseeritud vaimse töö produkti, mille siht on laiade inimhulkade veenmine organisatsiooni, protsessi või isiku heades omadustes”.

 Suhtekorraldus tänases ja meile tuntud mõistes tekkis ning arenes jõudsalt edasi 19. sajandil Ameerika Ühendriikides. President Andrew Jacksoni valimiskampaaniat 1828. aastal juhtis Amos Kendall, kes tutvustas ajalehes presidendikandidaadi vaateid ja eesmärke. Tema oli presidendikandidaadi avalike suhete korraldaja valimiskampaania ajal. Kui Jacksoni sai presidendiks, sai Kendallist maailma esimene riigi presidendi pressisekretär.

Terminit public relation (PR) kasutas esimest korda Yale Law Schoolis avalikkuse ees esinedes USA advokaat Dorman Eaton. Tänapäevases tähenduses ilmus mõiste esmakordselt Ameerika almanahhis Yearbook of Railway Literature 1897. aastal.

Eestis alustas esimene suhtekorraldusfirma avalikult tegevust 1994. aastal.

Miks on suhtekorraldust vaja?

Nüüdisühiskonnas on avalikkusega suhtlemata raske läbi saada: oleme seotud keskkonnaga, mõjugruppide arvamustega jne. Avalikkusega eduka suhtlemise tulem on alati ka hea maine, mis on iga organisatsiooni kalleim vara. Nii ongi kõigi avalikkusega enim suhtlevate kõneisikute (juhid, juhiabid, sekretärid, professionaalsed suhtekorraldajad, turundusspetsialistid jne) võimuses kujundada ning edendada ettevõtte mainet. Seda ei saa ainult üksi teha ka need inimesed – kaasata tuleb organisatsiooni kõik liikmed, vaid siis saab loota parimale tulemusele.

Avalike suhete abil saab:

    * toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist

    * tutvustada organisatsiooni poliitikat

    * laiendada organisatsiooni tuntust (eriti uued firmad ja parteid)

    * muuta ettekujutust, arvamust ja käitumist

    * motiveerida personali

    * ühendada müügi- ja turundusosakondade pingutused

    * kujundada organisatsioonile hea maine ja seda säilitada

    * aidata kindlustada usaldusväärsust.

Suhtekorralduse kui tegevuse võib lühidalt kokku võtta lausega “Tee head tööd ja räägi sellest!”.

Suhtekorraldusest lloe ähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“, mille saad tellida SIIT.

 

 

Autor: Urve Vilk, Anne Martin

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700