15. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaja Kallast: tööandja ei väärtusta ainult ajusid, vaid ka korrektset väljanägemist

Küsimustele vastab käitumiskultuuri ja ärisuhtluse õppejõud Maaja Kallast.

Mida oleks töö ja pereelu tasakaaluks vaja?

On oluline, et igaühel oleks oma ruum ja aeg, niisiis aja, koha ja tegevuse ühtsus. Meie avatud köökide buum on nüüd paljudele probleemiks saanud.

See, kes toitu teeb, tahab seda teha rahulikult ja loominguliselt pärast pingelise tööpäeva lõppu, siis toimib see kui relaxer (pr k vabastama, lõõgastuma).

Ka ei osata sageli oma väikeste lastega käituda. Kõigepealt sööda õhtul töölt koju jõudes oma väikestel lastel kõht täis ja tegele nendega, sest nemad ei malda ju oodata. Siis alles istu kaasaga ja hakka sööma. Elu peab olema korrastatud ja mitte ainult tööl.

Kui palju inimese loomus määrab selle, kas ta on töökohal edukas?

Palju! Toon näite. Nüüd kui hakkasid koondamised, siis minu kooliõde, kes on tark ja hinnatud spetsialist, koondati samuti ja see tõi ta nuttes minu juurde.

Probleem oli selles, et ta oli küll tark, kuid ei hoolitsenud üldse oma välimuse eest ja tema suhtlemismaneergi polnud kõige meeldivam. Sellegipoolest oli mu kooliõde hingepõhjani solvunud, sest temast rumalam, ent ilusam ja meeldivam jäeti tööle, temal tuli minna. Kuna ta oli nii löödud, oli mul keeruline oma arvamust otse öelda, ehkki ta soovis aru saada, mis tal viga on. Praadisin siis nutvale kooliõele korraliku härjasilma ja katsusin selgeks teha, et oled tark küll, aga enda välimuse oled unarusse jätnud. Kahel õhtul nädalas oleksid pidanud aega endale kulutama, kas või uued terved sukad ostma.

Tänapäeval ei väärtustata ettevõtetes ainult seda, mis sul ajudes on, vaid ka seda, millist au sa firmale tood. Võtkem või Ameerika endine välisminister Albright. Ta ei olnud kaunis, aga ta välimus oli alati väärikas. Tema eripära oli see, et tal oli palju prosse, mis oli justkui tema keel. Kõik maailma poliitikud vaatasid alati surmahirmus, kus ta pross asetseb. Ta on tark ja oskas sellega mängida ning varjata oma muid vigu. Need mängud on tähtsad.

Mul on plaanis kirjutada kunagi raamatuke mõisaprouadest. Kui targad nad pidi olema, et meie Maied ja Mannid välja õpetada, talutüdrukuid koolitada, sametkardinast õhtukleidi õmmelda, menüü koostada. Lisaks sellele sünnitasid nad ka lapsi ja kui vaja, istusid õhtul klavessiini taha. 

Kas meil on millelegi oma ajaloos toetuda töökultuuri arendamisel või peame pilgud väljapoole suunama?

Oleme talupojarahvas ja meil on talupojakultuur. Kui taluperemees tundis, et ta ei ole enam võimeline kõike tegema, siis pärandas talupidamise pojale või väimehele, kui see oli talle meele järele. Vana perenaine pühendus lastelaste kasvatamisele. Seal oli kodusoojust ja hellust. Kui võtame rahvalaulud, siis käib sealt läbi ikka see “vanaema helde lahke”.

Mis vanaema näiteks mina täna olen, kogu aeg on vaja kuskile minna, midagi teha. Siis kui lastelastega koos olen, siis on ju ka pigem trillallaa-trallallaa. 

On tähtis meeles pidada, kui palju talupojakultuur on meile andnud. See istub meie sees. Ja annaks Jumal, et see talupoja terve mõistus ja järjepidevus ära ei kaoks. Vahel imestan, kui vaatan inimesi, kes on ostnud näiteks maja kuskile “papist” külla. Kuidas inimene ei vaata, mida ta ostab! Ja sellel, kes selle valmis on ehitanud, kuidas tal häbi ei ole. Kui vähe kasutatakse tänapäeval sõna häbi, häbematus. Mu uues raamatus tuleb terve peatükk selle kohta.

Mille juurde talupojakultuuris võiksime tagasi tulla?

Riietus ja toit. Kui minna pühapäeva hommikul kirikusse ja vaadata, mis moodi on inimesed riides! Mul on kristlik kasvatus ja see ei tähenda mitte sekti, vaid seda, et elamise aluseks on kümme käsku.

Talupoja kultuuris oli ka kümme käsku tähtsal kohal. Lisaks peeti kommetest kinni. Ka saunikul olid kirikuriided ja pidulikel puhkudel kanti rahvariideid, mis algselt olid palju lihtsamad kui need, mida oleme harjunud nägema. Inimesed pidasid riietumistavadest kinni, nüüd on inimestel üks püha iga päev.

Söögiga oli samamoodi – olid igapäevased toidud ja olid pühapäevatoidud. Keskmine töölisperekond, kes püüdles parema elu poole, tegi puhkepäeval kolmekäigulise lõuna – supp, praad ja magustoit, võttes sellega malli Kesk-Euroopast, argipäevadel sõi aga lihtsat toitu.

Kui me sellistest väikestest asjadest kinni peaksime, siis meie lapsed poleks ka meie peale vihased. Nad ei tahaks kogu aeg seda, teist ja kolmandat saada.

Milliste riikide töökultuuride näited teid inspireerivad, millest tasuks malli võtta?

Kui iseseisvus tuli, siis mina soovitasin Tallinna Tehnikaülikoolile, ärge minge ainult Soome ja Rootsi kontakte looma, vaid minge Saksamaale. Kõige parem insenerikoolitus on Saksa ülikoolides. Isegi USAs ei saa tippinseneriks Saksamaal täiendust läbimata. Toona seda ei võetud kuulda, kuid nüüd pöördusid nad Saksa tehnikaülikoolide poole. Oleme kaotanud 19 aastat.

Samuti mu poeg alustas Saksamaal tööriistade kätteandjast oma tööandja juures ja on nüüdseks edutatud osakonnajuhatajaks. Ettevõte hindab teda kõrgelt, kõik tema täienduskoolitused makstakse kinni. Ütlust ajalehepoisist miljonäriks on vääriti tõlgendatud. See tähendab just nimelt lihtsast ametist alustamisest ja enda üles töötamist ühes ettevõttes.

Lisaks Saksamaale võime õppida Austrialt, kus on väga töökas kultuur. Madalmaadest rääkimata. Hollandi juures meeldib mulle see, kuidas nad oskavad töötada ja lõbutseda. Kui vaadata 17. sajandi maale, siis see on kõik näha. “Väikesed hollandlased” on ehe näide hollandlaste töökusest ja ellusuhtumisest, see elab nendes maalides siiani.

Loe täispikka intervjuud  Maaja Kallastiga Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".

Autor: Urve Vilk, Tiina Saar

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700