17. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase, 2008. aasta täiskasvanute tervisekäitumise uuringu tulemused Eestis näitasid, et üle poolte 16–64aastaste meeste ja veidi vähem kui poolte naiste kehakaal ületas normi.

Ülekaaluliste hulka kuulus 39% meestest ja 26% naistest, rasvunud olid nii meestest kui ka naistest 18%. Ohumärgina tuleks mainida ülekaaluliste osa tõusu 25–34aastaste meeste ja 16–24aastaste naiste hulgas 2004. aasta uuringuga võrreldes.

Euroopa Noorte Südameuuringust selgus, et nii ema kui ka isa KMI (kehamassi indeks) on seotud laste rasvumise ja vööümbermõõduga, mis tähendab, et vanemate ülekaalulisus on riskitegur südamehaiguste kujunemiseks ka lastel.

Eesti Haigekassa andmetel on viimase viie aastaga ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal 6,1 protsendilt 9,9 protsendini kasvanud. Seega on iga kümnes laps Eestis ülekaaluline. Mida suurem on kehamassiindeks, seda suurem on kaasnevate haiguste tekkimise oht.

Kaasuv metaboolne sündroom on kurja juur

Kehakaalu tõusuga kaasneb metaboolne sündroom ja enamik lisanduvaid tervisehäireid ongi selle sündroomiga seotud.

Sinna kuuluvad insuliiniresistentsus, glükoositolerantsi häired kuni II tüüpi diabeedini, vererõhu kõrgenemine, rasvaainevahetuse häire, mille tagajärjel HDL-kolesterooli hulk veres väheneb ja LDL-kolesterooli hulk kasvab, ning veresoonte haigused (südamelihaseinfarkt ja ajuinsult). Samuti võivad tekkida probleemid fertiilsuse, menstruatsioonitsükli ja potentsiga, podagra jne.

Tugevaim seos on ülekaalul II tüüpi diabeedi tekkega, mille puhul on ülekaal 64 protsendil meestest ja 77 protsendil naistest.

Kuna ülekaalust, veresoonkonnahaigustest ja diabeedist on olnud palju ülevaateid ning see probleem peaks olema kõigil meditsiiniga seotud inimestel unepealt raporteeritav, siis seekord peatun ma sellistel ohtudel, mis võivad sagedamini unarusse jääda või millele ei saa osaks esmane tähelepanu. Samas on need inimese tervise seisukohast väga olulised.

Uneapnoe aeglustab ainevahetust

Uneapnoehaiguse puhul aeglustub hapnikuvaeguse tõttu ainevahetus, väheneb organismi kasvuhormooni- ja testosteroonisisaldus ning suureneb sümpatoadrenergiline aktiivsus, mis võib viia vasema südamepoole puudulikkuseni.

Teiselt poolt muudab negatiivne intrafarüngeaalne rõhk kopsuarterisüsteemis rõhku, mis võib põhjustada parema südamepoole puudulikkust. Uneapnoe korral on vöökoha ja kaela ümbermõõdul ehk submentaalse ja diafragmaalse rasvkoe hulgal suurem tähtsus kui KMI-l.

Uneapnoega kaasneb elukvaliteedi, töövõimekuse ja toimetuleku halvenemine, sageneb haigestumine infektsioonidesse ning suureneb õnnetustesse sattumise ja traumade risk.

Muid ülekaaluga kaasuvaid haigusi palju

Rasvmaks. Eelkõige vöökoharasvumisega seotult koguneb maksarakkudesse rasva, mis on avastatav ultraheliuuringul ja väljendub ka maksafermentide sisalduse kasvus. Kui sellega kaasneb põletikureaktsioon, võib tasapisi areneda maksatsirroos.

Sapikivid. Põhjuseks on sapi koostise muutus seoses üldise ainevahetuse muutusega. Kui paljudel juhtudel kaalu korrigeerimisega probleem taandub, siis moodustunud sapikivid dieediga ei kao, küll aga väheneb uute moodustumine.

Artroos. Kehamassiindeksiga >30 on põlvede artroosi risk normaalkaalulistega võrreldes kolmekordne. Puusaartroosi­risk suureneb vähem. Ülekaaluga kaasnevad sageli ka menstruatsioonitsüklihäired ja PCOS. Hormoonide muutused viivad lastetuse probleemideni. Naiste hulgas, kelle kehamassiindeks on 18aastaselt üle 30, esineb lastetust ligi kolm korda rohkem.

Vähk. Ülekaalulistel on emakavähi tekkimise risk viis korda tavapärasest suurem. Oht haigestuda rinnavähki on üleminekuikka jõudnud naistel 30–40% suurem. Jämesoolevähirisk kasvab 30–40% ning sagedamini esineb ka neeru- ja eesnäärmevähki.

Unetus. Une vähesus on suuresti ülekaaluga seotud. Arvestades noorte ja laste internetisõltuvust, mis enamjaolt muudab unerežiimi, jääb see probleem tihti teadvustamata.

Mehhanism on järgmine: une ajal nõristuvad inimese verre kasvu-, stressi-, kilpnäärme- jm hormoonid ning ainevahetuse olulised osised leptiin, greliin, insuliin jt. Just viimastega seostub otseselt unevõlast tingitud rasvumine. Leptiin on rasvarakkude toodetav hormoon, mis hoiab energia kulutamise ja söömise organismis tasakaalus. Mida suurem on leptiini hulk, seda intensiivsemale energia kulutamisele ehk aktiivsele liikumisele see inimest ärgitab. Vähene leptiinikogus muudab aga loiuks ning annab võimaluse rasvapolstril koguneda.

Unetus viib kiiresti liigsöömiseni

Häiritud uni mõjutab otseselt leptiini hulka. Greliin aga tekitab näljatunnet ja söömisvajadust: mida rohkem organism hormooni verre paiskab, seda sagedamini inimene end näljasena tunneb.

Greliini eritub verre kõige enam just kesköö ja hommiku vahel. Unehäirete puhul on leptiini ja greliini hulk omavahel seotud: leptiinikogus kahaneb ja greliini oma järsult kasvab. Võimule pääseb loid olek ning isu magusa, rasvase ja ülemaitsestatud rämpstoidu järele.

Eelnimetatud tervisehädade käes ei vaevle muidugi kõik ülekaalulised inimesed, kuid enamjaolt on tegemist ikkagi kahe kuni viie erineva probleemiga, millest tulenevalt on ravimine keerukas.

Laste rasvumise ärahoidmine oluline

Kui ülekaal tekib juba lapseeas, on võimalus, et tervise kõrvalekalded tekivad juba varakult, mis nõuab ravi alustamist ja pärsib nende õppimis- ja töövalikut, samuti seab piire eneseteostuse valikuvõimalustele. Kaasnevad psüühiline pinge, olmeebamugavused ja tihti ka sotsiaalne tõrjutus.

Järelikult on lihtsam hoida kaalu normi piires, õpetada lapsi-lähedasi tervislikku toitu valima ja aktiivselt liikuma, sest kaalu langetamise mõju üldisele tervisele ja haigestumisriskile on selgelt mõõdetav.

Kehakaalu langus kuni 5% toob kaasa parema enesetunde ja vähendab riski, et tekivad südamehaigused. Suurem kaalukadu vähendab diabeediohtu ja parandab üldist elukvaliteeti.

Autor: Urve Vilk, Marju Past