30. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesmärkide saavutamiseks on vaja:

asutuse juhi ja töötajate (sekretäri) koostöötahet

efektiivselt toimivat ja õppimisvõimelist organisatsiooni

korralikku tehnoloogilist baasi ja kirjeldatud protsesse, avalike teenuste registrit

korralikku e-valitsemise tarkvara (nt elektrooniline dokumendihaldussüsteem, EDHS), millel on liidesed kõikide teiste riigi põhisüsteemidega X-tee või veebiteenuste kaudu.

E-asjaajamises kasutatavad lühendid

EDHS – elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida peavad kasutama kõik avaliku sektori asutused. Selles peavad olema fikseeritud kõik asutuse tegevusega seotud dokumendid.

KOV – kohalik omavalitsus.

DVK – dokumendivahetuskeskus; võimaldab suhtlust EDHS-i süsteemis: nt EDHS Postipoiss saadab dokumendi näiteks Amphorasse.

SOA – ingl service-oriented architecture – teenustepõhine arhitektuur; ettevõtete tarkvararakenduste arendamine nii, et tarkvaraprotsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada ettevõtte vajadustele, varjates aga samal ajal selle rakendamise aluseks olevaid detaile.

UML – ingl unified modeling language – ühtsustatud modelleerimiskeel; üldotstarbeline noteeringukeel keerulise tarkvara, peamiselt suurte objektorienteeritud projektide spetsifitseerimiseks ja visualiseerimiseks.

WSDL – ingl web service definition language – WSDL-kirjeldusi saab paigutada UDDI kataloogi, mis kujutab endast XML-põhist ülemaailmset firmade registrit, kus firmad saavad ennast ja oma teenuseid Internetis kirjeldada.

XML – ingl extensible markup language – ühtne andmete kirjelduskeel, mida järjest enam kasutatakse dokumentide loomiseks, kirjeldamiseks ja vahetamiseks.

Teenuse pakkumine

Riigil on elanike ees kindlad ülesanded: pakkuda rahvale rahaabi (sotsiaalset abi), hüvesid ja avalikke teenuseid. Teenuste pakkumine ei ole riigi ainus ülesanne, kuid kindlasti on see oluline elukvaliteedi näitaja.

Nagu iga eluvaldkond, liigub ka teenuste osutamine veebi, muutes need e-teenusteks. E-teenus on kokkupuutepunkt asjaajamisprotsessi haldaja ja tulemuse kasutaja vahel. E-teenuste klassifikatsioon esitatakse raamistikus, kuid selles puudub teenuste sisuline käsitlus üldiselt.

Kõik riigi osutatavad teenused rajanevad asjakohastel asjaajamisprotsessidel ning neid nüüdisajastamata ei ole võimalik tõsta teenuste osutamise tõhusust. Nüüdisajastamine tähendab digitaliseerimist ning infoliiasuse vältimist. Tõhusus tähendab eelkõige kliendi kulutatud aega ja raha. Mida vähem aega ja raha klient kulutab riigi kehtestatud või võimaldatud teenuse kasutamisel, seda tõhusamalt teenus toimib.

Loe e-teenustest lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“, mille saab tellida SIIN.

Autor: Ingrid Pappel, Urve Vilk