Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 7. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus: Käisin proovipäeval ning hoolimata sellest, et olin teistest töötajatest silmnähtavalt parem ja sooritasin kõik ülesanded 100% , lisaks sellele aitasin ka teisi pidevalt jne. saadeti mulle e-kiri, et just proovipäeva alusel otsustati, et ma ei saa tööle. See oli suur üllatus, sest olin tööle saamises täiesti kindel (pigem alahindan end tavaliselt, kuid seekord ei jäänud ühtki kahtlusmomenti).

Olin tööl kokku umbes 10,5h .

1) Kas mul on õigus nõuda konkreetset selgitust mille pärast mind tööle ei võeta?

2) Kas tööandja on kohustatud mulle proovipäeva töötundide eest maksma?

Vastus:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 2 eeldab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, et tegemist on töölepinguga.

Vaatamata sellele, et TLS § 4 lg 2 kohustab pooli töölepingu sõlmimiseks kirjalikult, loetakse tööleping sõlmituks ka tööleasumise faktiga, vaatamata kirjalike kokkulepete puudumisele.

Kui tööandja püüab väita, et pooltel oli teistsugune kokkulepe (nn „proovipäev“, käsundusleping või töövõtuleping), peab ta seda vaidluse korral suutma tõendada.

Töötaja „proovimiseks“ on töölepingu seaduses ette nähtud katseaega, mis võib kesta kuni neli kuud.

Töölepingu seaduse paragrahvi 28 teine lõige sätestab tööandja kohustused. Muuhulgas on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Lisaks sätestab TLS § 28 lg 2 p 12, et tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.

TLS § 29 lg 2 täpsustab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Tuginedes eeltoodule on töötajal õigus nõuda tööandjalt töösuhet iseloomustavaid andmeid ja selgitust, miks ta antud kohale ei sobinud ja tehtud töö eest töötasu.

Kui tööandja töötaja nõudeid ei rahulda, on võimalus pöörduda töövaidlusorganisse – töövaidluskomisjoni või kohtusse - töölepingulise suhte tunnustamise, saamata töötasu ja töötamist puudutavate andmete esitamise nõuetega.