tööõigus

Lugeja küsib: uuest aastast tõusis töötasu alammäär. Kas peame nüüd ka töölepinguid muutma? Kas töötasu alammäära tõus kehtib ikkagi kõigile töötajatele, isegi kui töölepingud pole muudetud ja töötajaid pole teavitatud?

Lugeja küsib: Plaanime töö juures vana-aasta ära saata ilutulestikuga, mulle tehti ülesandeks sellega tegeleda. Aga ma ei ole kunagi ilutulestikku lasknud ja natuke kardan, et midagi võib valesti minna. Kas ma pean täitma ülesannet, mida ma tegelikult ei oska?

Lugeja küsib: Tööandja soovib, et ma oleksin talle ja klientidele igal ajal kättesaadav. Minu tööaeg on 8-17ni, kuid tihtipeale helistavad kliendid peale tööpäeva lõppu, ma pean kõnele vastama ja kliendile pakkumuse saatma. Tööandja ütles, et valveaeg on töölepingu seaduses lubatud ja ma olen kohustatud kõnedele vastama ka peale tööpäeva lõppu. Kas ma pean olema peale tööpäeva lõppu kättesaadav? Kas selle aja eest saan ka töötasu?

Vahel võib juhtuda nii, et teie ettevõtte uksest astub sisse mõni riigiorgan ning ulatab teile esmapilgul üsnagi hirmutava dokumendi – läbiotsimismääruse. Millised on need olulised punktid, mille järgi tuvastada, et tegu on õige dokumendiga ning kuidas sellises olukorras üldse käituda? Nõuandeid jagas Juhiabide praktilisel sügiskonverentsil Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Albert Linntam.

5. oktoobril kinnitasid sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit üleriigilise alampalga kokkulepe 2022. aastaks, mille tulemusena tõuseb alampalk võrreldes tänavuse aastaga 70 euro võrra ehk 654 euroni ning tunnitasu 3,86 euroni.

Lugeja küsib: Läksin kuu aega tagasi uuele töökohale, aga ma pole siiani saanud töölepingut allkirjastamiseks. Mulle see töö siiski ei sobi ning tahan mujale tööle minna. Kuna mul kirjalikku töölepingut pole, kas ma võin tööandjale suuliselt öelda, et ma homsest rohkem tööle ei tule ja ta ei saa mind kauem kinni hoida?