Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja Milvi Tepp rääkis Pärnu Juhtimiskonverentsil, et tööandjad peaksid unustama praegu veel paljude puhul valitsevad feodalistlikud väljaütlemised, et kui inimesed on olemas ja toimetavad, siis nad peaksid tahtma nende juurde tööle tulla. "Tuleks läbi mõelda, miks nad peaksid just meie juurde tulema ja eriti veel parimad neist," rääkis Tepp.
Tepp soovitab Eesti tööandjatel õppida olema enesekrtiitilisem. „Ennast kui tööandjat tuleb õppida müüma õiges kohas, õigete vahenditega ja õigetele inimestele, kasvõi selles palju räägitud sotsiaalvõrgustikus,“ rääkis ta. Kui varem pole me sunnitud olnud mõtlema konkurentsivõime kujundamisele kohalikul ja rahvusvahelisel tööjõuturul, me pole mõelnud, et me peaksime olema tööandjana atraktiivsed, et vajalikke töötajaid leida, siis tulevikus peame me sellele mõtlema hakkama.“
Meie potentsiaalne töötajaskond väheneb: aastal 2010 on potentsiaalne töötajaskond traditsiooniliselt tööjõu hulka kuuluvas vanusegrupis 870 000 inimest, aastal 2020 aga 820 000 inimest. Tendents, et töötajaid jääb vähemaks, valitseb ma mujal arenenud maailmas.
Muutub ka tööjõu vanuseline struktuur, kümne aasta jooksul suureneb vanemaealiste töötajate osakaal. Lisaks muutub hariduslik diferentseeritus: naiste haridustase on kõrgem ja erinevus suureneb veelgi: 25-65 aastastest naistest on kõrgharidusega 39%, meestest 26%, üliõpilaskonnas on ca 60% naised ja 40% mehed.
„Kõrgeltharitud mees muutub varsti vähemuseks, naisi juhtkondades saab olema rohkem, sest mehi lihtsalt pole,“ prognoosis Tepp.
„Tööjõud läheb kallimaks igal juhul ja mul on selle üle hea meel,“ sõnas Tepp. Tööjõu hinna tõus ja inimeste defitsiit muudavad tööjõu strateegilise planeerimise vältimatuks. Olulisemaks muutub ka osalise tööaja kasutamine. Kui praegu tööandjad tahavad, et töötaja oleks täiskohaga nende palgal, et justkui hoida inimestel silma peal, siis tulevikus muutub olulisemaks paindliku tööaja kasutamine.