Küsiti:
1. Mida teete selleks, et tööandjana oma mainet kujundada? Millised on
meetodid ja kanalid?
2. Kes teie ettevõttes värbamismaine kujundamise eest hoolt kannavad ja kui palju
olete sellele teadlikult rõhku pannud?
3. Milliseks hindate oma nähtavust tööturul? Kas teil on ligipääs sobivatele
kandidaatidele tagatud?
4. Juhul kui näete arenguruumi, mida võiks veel teha?
5. Millist abi vajaksite riigilt, et populariseerida tööandjaid (või end tööandjana);
et teha nähtavaks valdkonnad, mis tööturul muidu silma ei paista (näiteks
tootmine ekspordiks, kus on tegelikult suured kasvud ja vajadus kompetentsete
töötajate järele); et inimesed üldse valiksid neid erialasid (võib-olla on siin
probleem madalas kvalifikatsioonis).
6. Milliste ametite maine pole teie arvates Eestis piisavalt hea, kuidas saaks
neis valdkondades suurendad ametiuhkust?
Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase: suuname mainekujundamistteadlikult
Ober-Haus Kinnisvara on meedias ja avalikkuse ees nähtav. Eesmärk on olla
valdkonnas teenäitaja ja mõtteliider. Lisaks kasutame suust-suhu turundust,
partnersuhteid jne – sellel on väga oluline osa. Maine eest kannavad hoolt nii tegevjuht kui ka filiaalide ja osakondade juhid. Oleme oma tegevust ja värbamispoliitikat teadlikult ja suunatult juhtinud vähemalt viimasel aastal. Iga kuu annavad vastutavad inimesed aru värbamiskampaaniate edukusest ja teevad vastavaid kokkuvõtteid. Arutame tekkinud probleeme ja kitsaskohti. Tööotsijatele oleme kinnisvarasektoris hästi nähtavad. Meie värbamiskampaaniad on pidevad, teeme neid kuust kuusse. Siiani pole ise aktiivselt erinevate portaalide andmebaasidest töötajaid otsinud. Tööotsijad on leidnud tee meie juurde. Tulenevalt kinnisvaraturu aktiviseerumisest on märgata ka tööotsijate suuremat huvi ja aktiivsust. Kui arenguruumi välja tuua, siis võiksime ise aktiivsemad olla sobilike töötajate otsimisel (tööportaalid jms). Samuti on arenguruumi koostöös koolidega.
Toetus riigilt? Riik võiks oma õla alla panna on n-ö näituste/messide korraldamisel. Sellistel üritustel müüb kinnisvarasektor ju ka oma riiki ja selle mainet. Kahjuks riigi abi puudub ja seetõttu jätavad paljud kinnisvaraga seotud ettevõtted välismessidel ja näitustel osalemata. Lõppkokkuvõttes takistab see investeeringute jõudmist Eestisse, mis omakorda pärsib ehitajate tööhõivet jne. Võiks üldistada, et teenindus- ja tootmissektori maine pole kiita. Ikkagi võetakse ja suhtutakse sellesse kui hädaväljapääsu. Või siis töötatakse seal seni, kuni tuleb parem pakkumine ning võimalus liikuda edasi. Kuidas suurendada ametiuhkust – väärtustades ettevõttes töötajat. Pakkudes tublimatele ettevõtte sees arenguvõimalust. Väärtustades kutseharidust ning alustada juba koolipingist. Siis edasi on vaja lihtsalt aega, et inimeste suhtumises ja hoiakutes saaksid muudatused toimuda.
Webmedia personalijuht Kairi Pauskar:meie reklaamiks on meietöötajad ise
Kõige parem reklaam ettevõttele kui tööandjale on ettevõtte töötajad ise. Sa võid meedias rääkida ükskõik mida, aga kui siseselt pole asjad korras ja oma töötajad meedia juttu ei kinnita, siis on maine ikka nõrk. Webmedias tegeletakse iga päev sellega, et meie töötajad oleksid motiveeritud ja õnnelikud.
Nii on nad ka meie parim kanal hea tööandja maine kujundamisel. Lisaks töötajatele on kindlasti suurepäraseks mainekujundajaks ka suurimates ülikoolides Webmedia töötajate tehtavad tarkvaraarenduse loengud ja praktikumid. Kõik huvilised saavad Webmedia töö- ja vabaajasündmuste kohta pidevat infot ka Facebookis. Lisaks juttudele on seal palju pilte ja videoid erinevatest sündmustest. Üks kanal, mille kaudu me veel end just noortele talentidele tutvustame, on Webmedia suveülikool.
Maine kujundamisega tegelevad kõik Webmedia inimesed, kes värbamisega
kokku puutuvad: personaliosakond, äriüksuste juhid, kliendihaldurid ja eriala tippspetsialistid. Oleme IT-sektoris suurim tarkvaraarendusettevõte ja ka tugeva mainega – nii väidavad inimesed, kes meil vestlustel käivad. Samas on meie sektoris selgelt heade töötajate puudus ja väga head inimest leida on endiselt suur väljakutse. Põhjused on aga IT-sektori jaoks rohkem mujal kui selles, et ka
Webmedia otsesed kliendid ei ole tavatarbijad.
Mobi Solutionsi juhatuse liige Lauri Kinkar: meie elu kujundab vägahuvitav töövaldkond
Meie strateegia on üsna lihtne. Me püüame eristada tööandjana oma unikaalsed
ja head omadused, mida meil on võimalikele kandidaatidele pakkuda. Näiteks meie tarkvaraarenduse puhul on üheks neist väga spetsiifiline ja huvitav töövaldkond – tarkvara arendamine erinevatele mobiilides kasutatavatele operatsioonisüsteemidele. Eestis pole kuigi palju ettevõtteid, kus saab ise areneda Androidi telefonidele tarkvara arendamise alal ja BlackBerry’ga ei tegele minu teada mitte keegi. Me räägime sellistest eelistest n-ö kõva häälega ringkondades, kus vajalikke tehnilisi spetsialiste liigub.
Värbamismaine eest kannavad hoolt inimesed, kes arendusvaldkonnas inimesi
palkavad ehk siis erinevate tiimide juhid, aga eelkõige kogu meeskond.
Kui ettevõtte maine on töötajate hulgas kõrge – meil läheb hästi ning kõiki õnnestumisi jagatakse kõigi töötajatega, siis kannavad meie inimesed seda sõnumit ka väljapoole. Päeva lõpuks tõstab uue kandidaadi jaoks meie mainet
paremini Mobis töötava sõbra soovitus kui ükskõik milline reklaami vormis vahendatud mainekampaania. Kuna meie tehnilisteks spetsialistideks sobivate inimeste ring ei ole kuigi lai, siis usume, et me oleme nende jaoks tuttav nimi ning mingeid põhimõttelisi takistusi nendeni jõudmisega ei ole.
Ettevõtte erinevates kasvufaasides on ka värbamise maht erinev. Meie tegutsemine
maine loomisel on praeguse suuruse juures piisav ja lubab ka tulevikku vaadates kasvada. Kui järgmistes kasvufaasides peaksime suutma palgata 50–100 tehnilist mobiiliarenduse spetsialisti aastas, siis peaksime ilmselt rohkem vaatama üle riigipiiri ja tegema täiendavaid Eestist välja suunatud tegevusi. Meil on ka juba nüüd tulenevalt üsna mitmest välismaalasest töötajast arenduse töökeeleks mitmetel koosolekutel inglise keel.
Me ei näe vajadust täiendava riigipoolse panuse järele. Küll aga oleme kasutanud EASi abi palkamaks teatud perioodiks tipptasemel välismaist
müügipädevust. IT ala inimeste koolitamise ja õpetamise valdkonnaga tegeleb Eestis ITL ja konstruktiivseid arutelusid on üsna piisavalt.
Loe pikemalt infolehest Tööjõuturg.
Autor: Urve Vilk, Tiina Saar