1. veebruar 2011

Kellele on tööohutusalane koolitus kohustuslik?

Millised töötajad on vaja suunata töötervishoiu- ja tööohutusalasele koolitusele ja kui sageli?

Õigusaktid näevad ette nõuded tööandjale korraldada töötervishoiu- ja tööohutusalane välja- ning täiendõpe järgmistele töötajatele:

1. Töökeskkonnaspetsialist

2. Töökeskkonnavolinik

3. Töökeskkonnanõukogu liikmed

4. Esmaabiandja

Töökeskkonnaspetsialisti määrab tööandja oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötajate vajadusest lähtuvalt. Juhul kui tööandja ise täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi (tavaliselt väikeettevõtete puhul), siis peab ta samuti läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Töökeskkonnaspetsialistide tasuta koolitusi ESF-i toel viib läbi ka Tööinspektsioon. Info Tööinspektsiooni veebilehel  www.ti.ee.

Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad endi hulgast, juhul kui ettevõttes töötab 10 või rohkem töötajat. Tööandja kohustus on korraldada töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosolek. Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad neli aastat, seejärel tuleb tööandjal  korraldada taas töökeskkonnavoliniku valimiseks üldkoosolek. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses hiljemalt kahe kuu jooksul alates tema valimisest. Juhul, kui töökeskkonnavolinikuks valitakse nelja aasta pärast sama isik, siis väljaõpet ei ole vaja korrata.

Töökeskkonnanõukogu moodustatakse tööandja algatusel ettevõttes, kus on vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esndajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad neli aastat. Tööandja korraldab töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses hiljemalt kahe kuu jooksul alates nõukogu moodustamisest. Juhul, kui töökeskkonnanõukogu koosseis jääb nelja aasta pärast samaks, siis väljaõpet ei ole vaja korrata. Töökeskkonnanõukogu liikmeteks  võivad olla ka töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinikud.

Esmaabi andmiseks on tööandja kohustatud määrama töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja. Tööandja suunab esmaabiandja koolitusasutusse täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi.

Koolitusasutus peab väljastama igale õppekursuse lõpetajale või õppepäeval osalejale tunnistuse, kus on märgitud läbitud teemad ja nende mahud, tunnistuse number ja koolitusasutuse nimi. Nimetatud koolitustega võivad tegeleda Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. Koolitusasutused leiate Sotsiaalministeeriumi veebilehelt:

Osutatud õigusaktid: “Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus” §-d 16, 17, 18 ja § 13 lg 1 p 8. Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord”. Õigusaktid leiate Tööinspektsiooni veebilehelt

Autor: Urve Vilk, Andres Jõgiste

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700