10. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjamaade tööandja peab lahendama töötaja mured

Rootsis ollakse seisukohal, et hea tööandja peab olema võimeline vähendama töötajate ebakindlust, mis muidu võib viia ärevuse ja mure tekkimiseni. Alati on midagi, mille pärast töötajad muretsevad, kuid tööandja peaks igal viisil üritama seda ebakindlust vähendada.

Tööandja peaks võtma aega töötajate ärakuulamiseks. Viimaste soov on, et tööandja suhtleks nendega, mitte ei annaks ühepoolset infot ega sunniks vaid kuulama ja käske täitma.

Karolinska instituudi tehtud uuringu järgi peaksid nii tööandja kui ka töötingimused olema sellised, et vähendaksid töötajates ebakindlust ja muret tööl või juhiga suhtlemises. Seetõttu on hea tööandja see, kes suudab kujundada korraliku töökeskkonna. Paindlikkus tekitab töökeskkonnas mõnusa kliima ja tänu sellele tunnevad ka inimesed ennast tervemana. Sageli on just tervislikud põhjused need, mis mõjutavad töö kvaliteeti. Terviseprobleemid ei lase töötajal oma tööülesandeid korralikult täita. Kui terviseprobleemid on tekkinud konkreetse tööga seoses, peaks tööandja võtma vastutuse töötaja tervise eest.

Rootsi ametiühingud peavad oluliseks, et töötajatel oleksid head töötingimused. Tööandja kohustus on tagada vajalikud tingimused puhkuseks, taastumiseks, arenemiseks, et töötajad saaksid teha kvaliteetset tööd. Tööandja peab tagama ka selle, et töötajad saaksid piisava väljaõppe, võimaluse end täiendada, paindliku tööaja, selged tööjuhendid, tugifunktsioonid, õiguse teha teatud toiminguid töökohustuste täitmiseks. Töökeskkonna seadus nõuab, et küsimusi tuleb käsitleda ja lahendada viisil, mis on vastuvõetav ka töötajatele. Tööturu konfliktide lonnegatiivne mõju kogu tootmisele ja majandusele tervikuna. Ekstreemsemad konfliktivormid on registreerimata streigid, spontaansed tööseisakud. Konfliktide arv oli 1990.ja 2000. aastatel tunduvalt väiksem kui 1980. aastatel. See on tingitud eelkõige sellest, et ebaseaduslike streikide arv on oluliselt vähenenud.

Põhjamaades on tähtis ka see, et töötajate privaatsus oleks kaitstud. Ametiühingud ja töötajate organisatsioonid soovivad, et oleks tagatud senisest tugevam töötajate eraelu kaitse. Üha enam on levinud tava, et tööandjad jälgivad oma töötajaid ja koguvad informatsiooni nende kohta (ka suhtlusvõrgustike jms kaudu).

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Taavi Alas

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700