15. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tagada esmaabi töökohal

Meie igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.

Esmaabi eesmärk on tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede ennetamiseks esmast abi.

Selleks, et saaksime ja oskaksime seda teha, on tähtis, et töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad, kes suudavad kiirelt ja rahulikult tegutseda. Abi puudumine võib kannatanu seisundit halvendada või viia surmani. Kõige olulisem on aga esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt.

Esmaabiandja

Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastutavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates nende määramisest. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. Täiendõpe toimub iga kolme aasta järel ja selle minimaalseks kestuseks on 6 tundi.

Mitme allüksuse või vahetusega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.

Esmaabivahendite kapp

Esmaabikapi või kaasaskantava esmaabivahendite komplekti asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, olema kõigile töötajatele kättesaadav. Esmaabivahendid ei tohi olla luku taga!

Info väljapanek

Kõigile nähtaval kohal peab olema:

1. Juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).

2. Telefoninumber 112 abi kutsumiseks.

3. Andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.

Töötajate juhendamine

Töötajate esmajuhendamisel töötamiskohas tutvustada töötajale:

1. Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.

2. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.

3. Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada.

4. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

Esmaabivahendid

Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes on välja toodud sotsiaalministeeriumi 13.12.1999 määruses nr 82 “Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine”. 

Esmaabiandja ülesanded

Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:

1. Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.

2. Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõuetele ning vajadusel täiendab nende kogust või uuendab sisu.

3. Kontrollib esmaabikapi sisu ja esmaabivahendite kehtivusaega (seda tuleb teha vastavalt vajadusele ja vähemalt üks kord kuus).

4. Korraldab kiirabi kutsumise, kui esmaabi andmisega ei ole võimalik probleemi lahendada.

Autor: Janika Rõõmus, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700