23. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu töötab Tapal Segersi ridades 65 inimest, sh 30 õmblejat, ülejäänud on seotud tikkimise, kontori, koristamise ja laohoidmisega. Personalivoolavus on väga väike, enamik töötab firmasalgusaegadest peale.

Kuna tegemist on tootva tööga, mille puhul võib tekkida arvamus, et ühe töö on parem kui teisel, siis õigluse mõttes peab tööd õigesti normeerima.

“Tükitööl mõõdetakse aega ja sellest tuleb hind. Inimeste käte kiirus on väga erinev. On olemas normeerimise teooria, kus 52 kaardi jagamine nelja pakki 50 sekundiga on 100 protsenti käte kiirus õmbluses. Normeeritud aeg korrutatakse käte kiiruse koefitsiendiga ja saadakse õiglane aeg – kiiremad teenivad rohkem, aeglasemad vähem,” räägib SegersEesti OÜ tegevjuht Heli Eigi.

Normeerimise puhul tuleb Eigi sõnul kindlasti selgitada, kui palju mingi operatsioon aega võttis, siis ei teki inimesel tunnet, et ettevõte teda kuidagi petab – negatiivse emotsiooni vältimiseks on vaja kõike detailselt selgitada.

Oma kahekümne aasta pikkusest inimestega töötamise kogemusest on Heli Eigi õppinud, mis on tegemiste ja tegematajätmiste tagajärjed.

“Kui firmal läheb paremini, tuleb seda igale töötajale rääkida. Tuleb öelda, et kvaliteet on korras, olete head õmblejad, meil on kõik hästi – seda on vaja rääkida, et inimesed ei muretseks. Nii saab positiivselt mõjutada,” räägib Heli Eigi.

Kui aga on näha, et tulevikku varjutavad pilved, tuleb juhil ennetada halbu tagajärgi. Kõige tähtsam on, et inimesed saaksid tähelepanu. Kui halb uudis on käes, tuleb Heli Eigi sõnul arvud, faktid ja tulevikunägemus kokku panna.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Katrin Kuljus