7. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes ja mida peab tegema, kui juhtus tööõnnetus?

Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada põhjused, mis viisid tööõnnetuse toimumiseni, ning leida võimalused sarnaste tööõnnetuste vältimiseks edaspidi. Uurimise käigus selgitab tööandja välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja või töökeskkonnaga.

Tööandja avab õnnetuse kohta uurimistoimiku, kuhu kogub seletuskirjad ning sündmuskoha joonised, plaanid ja fotod. Tööandja lisab uurimistoimikusse ka arstiteatise koopia ja tööõnnetuse raporti. Tööandjal tuleb 10 tööpäeva jooksul alates tööõnnetuse toimumisest esitada kohalikule tööinspektsioonile ja kannatanule originaalallkirjadega tööõnnetuse raport. Tööõnnetuse raporti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik või töötajate usaldusisik. Tööandja esindajana võib raporti allkirjastada ainult esindusõigust omav isik. Kui töökeskkonnavolinikku ega usaldusisikut ei ole valitud, tehakse raportile märge “Ei ole valitud”. Uurimistoimikut peab tööandja säilitama 55 aastat.

Tööandjal on kohustus tööõnnetus registreerida žurnaalis või andmebaasis. Juhul kui sisemise uurimise käigus tuvastatakse, et tegu ei olnud tööõnnetusega, tuleb tööandjal koostada akt, milles ta kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja põhjendab tööõnnetuse uurimise lõpetamist, akti allkirjastamisel järgida raporti allkirjastamise põhimõtteid. Koopia koostatud aktist tuleb saata kohalikule tööinspektsioonile ja kannatanule.

Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus (luumurrud, ulatuslikud haavad, jäsemete-sõrmede amputatsioon, peavigastused jne), siis peab tööandja kohalikule tööinspektsioonile saatma tööõnnetuse teatise, mille võib edastada faksi, posti teel või elektroonselt.

Tööandja peab säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna seni, kuni tööinspektor või politsei on lubanud tööd jätkata. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada tulenevalt õnnetusohust või tehnoloogilise protsessi omapärast, peab tööandja sellest teatama kohalikule tööinspektsioonile ning jäädvustama üksikasjalikult skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed.

Tööandjal tuleb meeles pidada järgmist:

Kui ettevõttes on juhtunud tööõnnetus on tööandjal kohustus koostada tööõnnetuse raport ka juhul, kui töötaja ei jäänud seoses tööõnnetusega töövõimetuslehele.

Tööõnnetuse raportit tohib allkirjastada ettevõttes ainult allkirjaõiguslik töötaja. Kui tööõnnetuse raport saadetakse kohalikule tööinspektsioonile elektrooniliselt, siis peab olema raport digitaalselt allkirjastatud

Arstiteatis ei ole alati toimunud tööõnnetusel aluseks. Alles ettevõttesisene uurimine tuvastab, kas tegu oli tööõnnetusega või mitte.

 

Autor: Urve Vilk, Ego Kaseorg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700