Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 22. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alla poole tarbitavatest aiasaadustest on kodumaised
Aiandussektor kasutab Eestis vähem kui 2 protsenti kogu põllumaast (11,3 tuhat ha), millelt saadakse köögi- ja puuvilju kokku ligikaudu 70-75 tuhat tonni ehk iga Eesti elaniku kohta 54-58 kg. See on üle poole vähem kui on keskmine eestlase puu- ja köögivilja aastatarbimine.
Möödunud aastal oli Eesti värskete ja töödeldud aiasaaduste ekspordi-impordi saldo negatiivne praktiliselt kõigi põhiliste aiasaaduste - kartuli, kapsa, porgandi, peedi jmt - osas. Muude põllumajandussektorite kõrval üsna väike aiandussektor kasutab Eestis vähem kui 2 protsenti kogu põllumaast (11,3 tuhat ha). Köögiviljadest kasvatatakse kõige rohkem porgandit, kapsast ja peeti, ometi on seda turunõudluse rahuldamiseks liiga vähe.
Viljapuu- ja marjaaedadest moodustavad ligikaudu poole õunaaiad, ülejäänud osas kasvatatakse luuviljalisi ja marju. Tava-aastal saadakse sellelt pinnalt köögi- ja puuvilja kokku ligikaudu 70-75 tuhat tonni ehk iga Eesti elaniku kohta 54-58 kg.
Statistika järgi tarbib aga Eesti elanik puu- ja köögivilja ca 120 kg aastas, nii tulebki natuke üle poole tarbitavast sisse tuua teistest riikidest. Samas soovib Eesti tarbija just kodumaiseid aiasaadusi. Seepärast tuleb suurt rõhku panna ühistegevusele, mis seni pole Eestimaa aiandusringkondades erilist populaarsust saavutanud.
Siiski on see aja nõue, sest kes tahab tegutsema jääda ja hakkama saada, peab muutuma tugevamaks ja partnerite poolt aktsepteeritavamaks, tõdeb EPKK aiandustoimkonna esimees, Grüne Fee AS juht Raivo Külasepp täna Paide Kultuurikeses alanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilisele aiandusfoorumile tehtud pöördumises.
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!