"Manipulereemine on ju põhimõtteliselt see, et me suuname kedagi enda huvides midagi tegema," sõnas Liigand. Seetõttu on tööolukordades vahetevahel isegi keeruline vahet teha, millisel juhul on tegu manipulatsiooni ja millisel juhul motivatsiooniga.
"Kui me ütleme kellelegi, et sa teed seda asja väga hästi ja palume tal see ära teha, siis kas me motiveerime või manipuleerime?" Vastus sellele võiks Liigandi hinnangul peituda mõjutatava inimese enesetundes. "Kui ta tunneb ennast seejuures ebamugavalt, on pigem tegu manipulatsiooniga. Kui inimese tunne on hea, on tegu motiveerimisega."
Kui poliitikas kehtib Liigandi sõnul reegel, et manipulatsiooni ja demagoogia vastu saab astuda ainult demagoogiaga, siis tööl ei soovita ta selliseid mänge mängida. "Lihtsam on elada, kui öelda see, mis sind teise tegevuse juures häirib, otse välja. Ma ei soovita ajada asja hullemaks. Pigem soovitan manipuleerijale otse välja öelda, mida mõeldakse." Kuna tegu on mõnes mõttes konfliktiga, siis ka konfliktide lahendamise teooriad soovitavad konflikti lahendamist alustada just probleemi sõnastamisest ja väljaütlemisest.
Muidugi oleneb palju ka sellest, kes manipuleerija on. "Kui tegu on näiteks ülikõrge enesehinnanguga inimesega, kelle eesmärk elus ongi teisi enda huvides ära kasutada, siis juhul kui me näiteks meelitame-kiidame teda, kasutame n-ö tema endi relvi, aga natuke teises versioonis, siis ta võib hakata meid oma sõbraks pidama ja otsib endale uue ohvri," rääkis Liigand.
Samas on kõik juhtumid ainulaadsed, nii et üldiseid õpetussõnu ei saa anda. Tark inimene peab õige käitumisviisi ise ära tundma. Suhtlemises kehtib reegel, et reegleid pole, ütles koolitaja. "Suhtlemiskunst seisneb selles, et tead suhtlemisest palju ja oskad igas olukorras valida kõige õigema käitumisviisi. Seda ette öelda ei suuda ükski õpetaja ega konsultant."