4. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, mida peab teadma üürilepingust

Isikud sõlmivad üürilepinguid väga erinevate eesmärkide saavutamiseks. Üürilepinguid sõlmitakse näiteks siis, kui soovitakse asja kasutada, kuid puudub soov asja omandada.

Üürilepingu kohaselt kohustub üks isik ehk üürileandja andma teisele isikule ehk üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271).

Üürileping on kasutusleping, mille alusel on kasutajal õigus asja vabalt kasutada ja vallata (VÕS § 271). Kasutusperioodi lõppedes tuleb asi kasutusse andjale tagastada. Kasutusse andja on kohustatud võimaldama asja kasutamist kindlaks määratud perioodi jooksul.

Üürileping on tasuline leping (VÕS § 271). Üürnik peab maksma üürileandjale tasu asja kasutamise eest ka juhul, kui tasu maksmises ja selle suuruses ei ole kokku lepitud. Näiteks kui üürilepingu sõlmimisel ei ole lepingu osalised tasu suurust määranud, tuleb üürnikul maksta asja eest turu keskmist tasu, mida samaväärse asja kasutamise eest turul makstakse.

Üürilepingu alusel saab kasutusse anda üksnes asju, nt autod, äriruumid, eluruumid jne. Õigusi ja muid hüvesid üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa.

Vaatamata asjaolule, et üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju, sätestab VÕS-i eriosa teatud erinormid, mida tuleb täita üksnes eluruumi üürilepingutes.

Üürilepingutest lähemalt „Juhiabi käsiraamatus“.

Autor: Andres Õige, Urve Vilk

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700