4. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastuolud tööturul hakkavad vähenema

Miks ei pääse paljud tööotsijad vestlusele, kuigi täidavad nõuded? Miks ei leita sobivaid töötajaid, kuigi kandidaate on justkui jalaga segada? Eesti personalivahendusfirmad teavad vastust, samuti seda, kuidas olukorda parandada, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Hiljuti kandideeris majandusharidusega naine, kel selja taga 15 edukat tööaastat raamatupidajana, samalaadsele ametikohale teises rahvusvahelises firmas. Kuulutust lugedes tundis ta, et see on just see töö, kuhu ta tõesti sobib ja mida teha tahab. Suur oli üllatus, kui oodatud vestluskutse asemel tuli meilile teade ametikohale sobimatusest. Paratamatult tekkis küsimus, et kui ta oma ala tippspetsialistina ei osutunud isegi vestluse vääriliseks, siis kuhu ta üldse sobib.

Värbamisfirma CV-Online turundusjuht Heikko Gross rõhutab, et

praegu ei tasuks teha äraütlemisteatest kaugeleulatuvaid järeldusi. Sageli on

kandidaate rohkem kui kohti, aga kõiki ei saa ju tööle võtta. Grossi sõnul kutsutakse vestlusele need, kelle CV-st, avaldusest või kaaskirjast loeb välja võimalikult palju infot kandidaadi töökogemuse, isikuomaduste, hariduse, saavutuste kohta ning need kõik on kooskõlas tööandja nõudmistega.

Seega, kui inimene ise ei avalda enda kohta infot, võib sobiv kandidaat jääda

märkamata.

CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg lisab, et Eesti ettevõtja soovib

tõesti näha üsna põhjalikku ülevaadet kandideerija varasemast töökogemusest,

kuid just seda tööotsijad alati ei avalda. “Tihti on puudu motivatsioonikiri,

st põhjused, miks just selles firmas ja sellel töökohal tahetakse töötada. Tavaliselt

jäävad eelvalikusse eneseteadlikud kandideerijad, kes on motiveeritud ja

CV-st on näha eeldused pakutava töö tegemiseks. Värbaja otsib alati vastust

kahele küsimusele: miks ja kuidas,” nendib Tammeorg.

Omanimelise konsultatsioonibüroo juht Sirje Tammiste ütleb, et kui tööandja

korraldab avaliku konkursi, võib ta leida tuttavate kaudu uue inimese ega hakka

seejärel teistele enam aega kulutama. Tammiste sooviks, et see nii ei oleks:

“Mõistlikum on ikka kõiki kandideerijaid vaadata, sest nende hulgas võib olla palju

tugevamaid töötajaid kui tuttav. Hea toon on avaliku konkursi korral käsitleda kõiki

kandideerijaid võrdselt, olgu soovitused isiklikelt tuttavatelt või mitte. Meie konkurssidel on küll juhtunud, et klient lisab ka mõne oma tuttava, aga küllalt sageli pole ta parim kandidaat.”

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Kaire Uusen, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700