Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi kui osalised pole kokku leppinud intressi suuruses. Tasulisus aga seisneb krediidisaaja kohustuses maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenu saajal intressi maksmise kohustust, va VÕS § 397 sätestatud erandite ja osaliste teistsuguse kokkuleppe korral.
Laenuleping on olemuselt kasutusleping, seetõttu tekib laenusaajale pärast kasutusperioodi lõppemist või laenulepingu lõpetamist laenu tagastamise kohustus. See tähendab, et VÕS-i § 397 kohaselt peab laenu saaja pärast lepingus kindlaks määratud tähtaja möödumist või lepingu lõpetamist tagasi maksma sama rahasumma, mis laenuandjalt saadi, või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Loe lähemalt „Juhiabi käsiraamatust“.
Autor: Andres Õige, Urve Vilk