Põhjus on üsna lihtne – et praegusel ajal on probleemiks igapäevaste kulude katmine, siis ollakse vanusest ja soost sõltumata valmis vastu võtma igasugust tööd.
Raskete olude sunnil paneb tegutsema juba iga väiksemgi teenimisvõimalus ning
lisahüvesid ei julgeta või ei osata tahtagi. Samas kui rahvuslikke erinevusi motivaatorites on vähemalt Eestis raske välja tuua, siis eri tasandi töötajate puhul
on see olemas. Nii näiteks motiveerib Töötukassa kogemusel lihttöölisi kõige
enam töö tegemise võimalus ja töötasu. Kui mõned eelistavad stabiilset tööandjat,
tähtajatut töölepingut ja töökohta kodu lähedal, on teistele kõige olulisem töötasu.
Kõrgema kvalifikatsiooniga tööotsijate seas on peamine motivaator siiski veel
eneseteostuse võimalus, karjääri tegemine, aga ka ameti ning ettevõtte hea maine. Sotsiaalsed garantiid mängivad siinkohal väiksemat rolli.
Eesti tuntud värbamisfirma CV-Online’i kogemus näitab samuti, et töölisi
motiveerib enam kindel palk ja teadmine, et raha laekub kindlal päeval kontole.
“Motivaatorid on pigem seotud kindla palga ja selle tõstmisega,” märgib CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross. Tippjuhtide puhul on tihti tähtis võimalus ise oma aega planeerida. “Mõnedel juhtidel on oma projektid/organisatsioonid, millega nad paralleelselt tegelevad ning nii soovitakse nendele pühendada näiteks tund-paar tööpäevast või päeva nädalas,” nendib Gross. Naisjuhte võib jälle pisut vabam graafik motiveerida emapuhkuselt varem tööle naasma.
CV-Online’i värbamiskonsultandi Anneli Aru hinnangul on tõsine motivaator koolitusreis. “Väike palgalisa või kinkekaart ikkagi sellisel moel ei motiveeri.
Samal ajal annab reis koos koolitusega rohkem inimesele juurde. Seda enam, et
kohati ei pruugi olla võimalikki oma palga eest soojale maale saada.”
Ette on tulnud juhtumeid, kus kõrgetele juhtidele pakutakse sisuliselt miinimumpalka, aga samas on firma heade tulemuste korral võimalus saada edust suur osa endale. “Mõne IT-firma puhul nähakse suurt vaeva, et kujundada töötajale sobilik keskkond, nt pakutakse ka lastehoiu võimalust. Kui selliseid erivõimalusi pakkuda, võib töötaja üleostmine osutuda teistel firmadel päris raskeks, sest mugav keskkond on juba loodud.”
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik
Autor: Kaire Uusen, Urve Vilk