15. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas võita juurde üle 10 eluaasta?

Kümme südamelööki minutis vähem võib pikendada eluiga enam kui kümne aasta võrra.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et pulsi aeglustamine 70 löögilt 60-le võib pikendada eluiga 80 aastalt 93,3 aastani. Teiseks tuleb mängu energiasäästlikkus: südame baaskütust adenosiin-trifos­faati saame iga päev kokku hoida tervelt 5 kg. Pole paha tulemus.

Südamelöökide suur sagedus on riskitegur südame-veresoonkonnahaiguste tekkes ja nendesse suremisel. Epidemioloogilised uuringud on näidanud seost suremuse suurenemise ja südamelöökide kiirenemise vahel kõrgvererõhuhaigetel, ülekaalulistel ja vanuritel.

Veelgi enam, pulsi sagedus on riskitegur ka üldpopulatsioonis, olles meeste ja naiste jaoks seejuures võrdse tähendusega. Samuti on südamelöökide sagedusel ennustav väärtus äkksurma esinemisel.

Rootsi kardioloog Åke Hjalmarson kaastöötajatega oli üks esimesi, kes tõestas, et ägedat müokardiinfarkti põdevate haigete puhul on pulsi sagedusel prognostiline väärtus. Infarktihaigetel pulsiga üle 110 löögi minutis (l/min) oli üldsuremus 48%, pulsiga üle 90 l/min 41% ja pulsiga 50–60 l/min 15%. Kommentaarid on liigsed.

Südamelöökide arv loetud

Elusolenditel moodustab südame­­löökide sagedus koos kehatem­pera­tuuri ja ainevahetusega läbipõimunud ja jagamatu terviku, mis on looma­riigis ainuvõimalik.

Ühisnimetajaks on sõna “energia”, selle tootmine, vajadus ja kulutamine, tänu millele me kõik elus püsime. Veelgi lihtsamalt öeldes on otsustav hapniku nõudluse ja pakkumise vahekord.

Vaatame graafikut, kus on sõltuvusse pandud imetajate südamelöökide sagedus minutis ja nende eluiga. Hiir ja hamster troonivad oma 400–500-löögise pulsiga kõrgel üleval (eluiga üks-kaks aastat).

Mööda diagonaali allapoole tulles jäävad keskpaika koer ja kass ning kõige alumistel positsioonil laiutab vaal, kelle süda lööb 20 korda minutis ja kes elab umbes 40 aastat. Seaduspärasus on ilmne: mida kiirem pulss, seda lühem elu. Teisalt – mida väiksem loom, seda lühem elu.

Kehamõõdud on kui soojusregulatsiooniaparaat: soojuse äraandmine on kehapinna ülesanne, soojuse tootmine aga kehamassi kanda. Kui hiir ja sinivaal oma pulsid ära vahetaksid, külmuks esimene surnuks ja teine sulaks üles.          

Koorub välja postulaat, et pulsilöökide arv elu jooksul on imetajate puhul konstantne suurus.

Inimene seisab muude imetajate graafikus tänu oluliselt pikemale elueale uhkelt eraldi. Nii tulebki mõistusega kahejalgse imetaja pulsilöökide keskmiseks arvuks elu jooksul 29 × 108 (pulsiga 70 lööki minutis 80 aasta jooksul).

See on küll suurusjärgu võrra suurem, kuid põhimõte, et mida kiirem on pulss, seda lühemaks jääb elu, kehtib üldjoontes ka siin.       

TASUB TEADA

Südame hea tervise tagab aktiivne kehaline tegevus

Kui inimene palju liigub, on tema pulss keskmisest aeglasem ja oht südamehaigustesse surra samuti väiksem, selgitas Soome teadlase Sara Muti­kai­seni uurimus.

Mutikaiseni uuring keskendus 16 eaka kaksikutepaari liikumisharjumustele ja pulsi sagedusele.

Üks kaksikutest oli viimase 30 aasta jooksul teisest füüsiliselt palju aktiivsem. Selgus, et liikumisel on otsene mõju pulsi rütmile.

Liikumist harrastava kaksiku pulsi sagedus oli nimelt pea 10 lööki minutis väiksem kui väheaktiivsel kaksikul. Selline vahe on kliiniliselt oluline, sest pulsi suurel sagedusel on seos riskiga surra südamehaigustesse.

Uuringus oli kaksikutel, kelle pulsi sagedus oli üle 73 löögi minutis, 2,5 korda suurem risk surra kaheksa järgneva aasta jooksul kui neil kaksikutel, kelle pulsi sagedus oli alla 62 löögi minutis. Erinevus oli veel suurem, kui ka pärilikkust ja lapsepõlveaegseid keskkonnamõjusid arvestati.

Pikaajaline ja kontrollitud kehaline tegevus vähendab pulsi sagedust võrreldes nendega, kes liiguvad vähe või ei liigu üldse, märgatavalt.

Keskkonnamõjudega on selgitatav inimeste südametervise erinevus 28–100 protsendil juhtudest, tõdes Mutikainen, kes kaitses väitekirja Jyväskylä Ülikoolis 17. detsembril 2010.

 

Autor: Rein Vahisalu, Rivo Sarapik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700