16. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Ühtpidi oleme pikka aega jaganud teavet rinnavähi kohta ja kõik naised peaksid olema selle haiguse olemasolust teadlikud. Justkui ongi – teatakse, et rinnast tükki leidmise korral peab tulema kontrolli,” ütles dr Riina Kütner Terviseuudistele. Samas, lisas ta, osales 2010. aasta sõeluuringus kutsututest vaid 53%, mis on päris kurb tulemus. Selline nigel osavõtt võib tähendada, et riik ja haigekassa loobuvad projekti toetamisest, mis oleks arsti sõnul katastroof. “Kampaania on ääretult vajalik ning teavitustööga peab lihtsalt palju enam tegelema. Vähki suremises pole midagi daamilikku ega elegantset – näiteks kolmanda astme vähi puhul hakkab kasvaja lagunema ja levitama spetsiifilist haisu, jooksma verd ja tegema valu.”

Rinnavähk tabab tihti ka riskitegurite puudumisel

Sõeluuring läheb riigile kalliks maksma, sest iga tehtud mammogrammi vaatavad üle kaks arsti, kelle töö koos tehnika ja lisapersonaliga maksab palju. Selline kampaania on enam levinud arenguriikides, kus vähi avastamine varajases staadiumis on heal järjel.

Muide, kui günekolooge on Eestis sadu, siis mammolooge võib üles lugeda kahe vaid käe sõrmedel. Kuigi enamasti on günekoloogid nii haritud, et saadavad iga rinnavähisümptomi kahtlusega inimese kiiresti kontrolli, pole rinnavähi avastamine ja ravi nende töö.

Uuringud on doktor Kütneri sõnul näidanud, et rinnavähki on nelja-viit tüüpi ja nende käitumisjooned on erinevad, mistõttu on oluline individuaalne ravi. “Öeldakse küll, et riskigrupis on sünnitamata ja vähemalt viis aastat beebipille tarbinud naised, üle 45aastased naised ning need, kelle suguvõsas on kasvajaid leitud. Tegelikult võib rinnavähk tabada igaüht  – eriti hirmutav on see noorte puhul.”

Onkoloog rõhutas, et mida varem vähi alge üles leitakse, seda tõenäolisemalt saab naine terveks. Esimese astme vähi puhul on kasvaja läbimõõt alla 2 cm ja see on tänu headele aparaatidele ka leitav. Teise astme kasvaja on samuti enamjaolt eemaldatav, ent kolmandas astmes on seda ilma eelneva keemiaravita juba väga raskesti eemaldada.

Väga suur protsent vähihaigeid on arsti sõnul ka sellised naised, kellel pole eelnevat ei perekondlikku ega muud riskitegurit, kuid kes siiski on haigestunud. “Peale inimeste enda südametunnistuse tahaksin koputada perearstide südametunnistusele, kes võiksid kõigilt üle 50aastastelt patsientidelt mammograafiliste uuringute kohta küsida. Riik teeb selleks suuri väljaminekuid, ent inimesed kas ei saa infot kätte või ei pea seda tähtsaks,” rääkis dr Kütner.

Vähiravi on liikunud rinna säilitamise suunas

“Minu soovitus perearstidele on püüda Eesti inimestele veel paremini selgeks teha, kui vajalik on seesugustele kampaaniatele reageerida, ning teadvustada neile, et rinnavähiravi on aja jooksul palju säästvamaks muutunud,” sõnas onkoloog. Kui on vaid üks kolle ning haigus võimaldab, jäetakse patsiendi rind alles. Samuti ei puhastata kogu kaenlaalust lümfisõlmestikku üleni, vaid tehakse vähirakkude olemasolu-uuringud.

“Muidugi peaks enese kontrollimist ja ravi tuletama meelde ka arstidele, kellest suur osa läbib ravi tööd katkestamata ja asendajat leidmata,” ütles dr Kütner. “See on täiesti hämmastav!”

TASUB TEADA

Rinnavähki haigestumus on aastatega suurenenud

Rinnavähk on naiste puhul kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse vähiregistri andmetel Eestis ligi 600 uut rinnavähijuhtu ja viimastel aastatel on uute juhtude arv kasvanud umbes 10%. Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil haigusesse suremust.

2009. aasta lõpus avaldatud rahvusvaheline rinnavähiraport, mis hõlmas 18 riigi andmeid, tõi välja, et eelkõige tänu vähi varajasele avastamisele ja edusammudele ravis on parimate tulemustega riikides kümne aasta elulemusmäär praegu 80%, 50 aastat tagasi oli see napilt üle 50%.

Tervise Arengu Instituudi, Eesti Haigekassa ja SA Vähi Sõeluuringud koostööna kutsutakse 2011. aastal rinnavähiuuringutele 52 000 Eesti naist vanuses 50–62 eluaastat. Nimelise kutse saavad uuringutele aastatel 1950, 1953, 1954, 1955, 1957, 1959 ja 1961 sündinud ja ravikindlustust omavad naised. Sel aastal on rinnavähi sõeluuringute eesmärk suurendada hõlmatuse taset 70%-ni. Teiste riikide kogemused on näidanud, et tegemist on pikaajalise ja raske ülesandega.

Autor: Triin Tabur, Rivo Sarapik