Autor: Rivo Sarapik • 20. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riskikapitalist Guy Kawasaki jagab lihtsalt meelde jäetava 10/20/30 reegli, millega saab lööva ja lihtsalt haaratava slaidiesitluse kokku panna. "See on üsna lihtne: esitluses peaks olema maksimaalselt 10 slaidi, mille läbi rääkimine ei võta üle 20 minuti ning tekst peaks olema suurusega 30 kirjas," selgitas Kawasaki.

10 slaidi: see on optimaalne slaidide arv, sest tavaliselt ei suuda inimene üle kümne idee ühelt koosolekult haarata.

20 minutit: olgu, ideaalmaailmas on sulle lubatud esinemiseks tund, aga arvuti jookseb kokku ja inimesed jäävad hiljaks, mikrofon lakkab töötamast ning kuulajad tahavad küsida. Niiet tee oma esitlus nobedamalt ja jääb varuaega aruteluks.

30 suuruses kiri: esitluse läbikukutamise üks eeldus on tavasuuruses (suurus 10) kirja tihedalt slaidi täis pressimine - kuulajad ei näe lugeda, samas esineja loeb maha. Kuulajad võivad küll kohanduda ja su lugemise peale aru saada, et tekst on kõik slaidil olemas ning hakkavad samuti maha lugema. Tulemuseks on, et nemad jõuavad rääkijast ette, sest maha lugemine läheb kiiremini, ning esineja ja auditoorium on üksteise suhtes teema arenedes nihkes.

Inimesed kasutavad väikest kirjasuurust, sest esiteks ei ole nad oma materjaliga hästi kursis ning teiseks esineb linnalegendi, et see jätab usutavama mulje. Sunni end, kasvõi vägisi, kasutama suuremat kirja. Kogu teksti asemel pane slaidile märksõnad. Kui kiri suurusega 30 tundub sulle üle pingutamisena, leia auditooriumist vanim inimene ja jaga ta vanus pooleks - see on sulle optimaalne kirjasuurus, et kõik näeksid.