21 juuni 2011
Jaga lugu:

Keelevead on nakkavad ja ohtlikud

Taotleme seda või mitte, on meie tekstil lisaks mõtete edastamisele alati ka teine tagajärg – me jätame vastuvõtjale endast positiivse või negatiivse mulje.

Lohakas keelekasutaja väikestest vigadest lihtsalt ei hooli. Kui tema keelekonarusele tähelepanu juhtida ja seletada, kuidas oleks parem või õigem öelda ning kirjutada, lööb ta tavaliselt käega, ühmates üleolevalt: “Nende filoloogidega on täitsa võimatu …” Selline reageering on ilmselt lihtsam kui ära kuulata ja meelde jätta. Lisaks negatiivsele eeskujule võib lehtedest vahel leida keelekorraldajate vastu suunatud sõnavõtte.

Keel on tõepoolest nagu elusorganism – ta muutub, areneb ja täieneb pidevalt. Kuid näites toodud sõnavõtust on kindlasti rohkem kahju kui kasu, sest see õigustab võhiklikkust keeleküsimustes ja vigast keelekasutust.

Teksti tähtsaim eesmärk on mõtteid edasi anda

Vahel takistavad keelevead teise inimese mõtetest arusaamist. Näiteks oli Tallinnas tiheda liiklusega tee ääres suur reklaamplakat kirjaga “Müüja maja”. Paljud inimesed murdsid pead, kas tõesti on tegu müüjale kuuluva majaga või tahab kehva keeleoskusega kinnisvaramaakler siiski lihtsalt maja müüa. Mõnikord mõjub keeleviga üsna koomiliselt, nt  šampoonipudeli silt kirjaga “Dushshishampoon”, kus on valele tähekasutusele lisaks ka ortograafiaviga.

Kõige rohkem takistavad lausetest arusaamist lauseehituse vead. Raske on aru saada väga pikkadest ja keerulistest lausetest. Vead kipuvad kergemini tulema just sellistesse lausetesse.

Tekst jätab mulje autorist

Taotleme seda või mitte, on meie tekstil lisaks mõtete edastamisele alati ka teine tagajärg – me jätame vastuvõtjale endast mulje. Kui räägime või kirjutame oma ettevõtte nimel, jätame paratamatult oma tekstiga hea või halva mulje kogu ettevõttest. Väikesed vead ei takista arusaamist, kuid võivad kahjustada mainet.

Vead on nakkavad

Kolleegi teksti parandades võib tihti vastuseks kuulda, et igal pool kirjutatakse nii! Kui veel paarkümmend aastat tagasi võis ehk kindel olla, et trükisõna on keeleliselt veatu, siis nüüd pole see kahjuks kaugeltki nii. Me ei saa enam selleski kindlad olla, et lapsed koolis õiget eesti keelt kuulevad ja näevad.

Korrektsest keelekasutusest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Kristina Kask

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee