4. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, kus häälikute tähtedeks vormimisel enim eksitakse

Eestlane on harjunud sõnu kirjutama nii, nagu ta neid hääldab. Kuid eesti keeles on ka sõnu, mida hääldame ja kirjutame erinevalt. Sellest tulevadki sagedasemad täheortograafia vead.

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž kõrval tavaliselt k, p, t. Näiteks: apteek, haistab, peatselt.

Helitute häälikute järel on liide -ki, heliliste järel aga -gi.

Näiteks: vangki, tulebki, söövadki, šeffki, dušški, kalagi, hakkangi, kohvgi, kohvergi, mahlgi.

Erandina kirjutatakse helitute häälikute kõrval g, b, d:

liitsõnades: umbsõlm, raudkapp, algkool

liidete ees: jalgsi, valdkond, kaudselt

sõna muutevormides:

kärbsed (sest: kärbes),

õudsed (sest: õudne),

seadku (sest: seadma).

võõrsõnades: absoluutselt, röntgen.

Iseasi on astmevaheldusest põhjustatud muutused:

ärgas : ärksa

hõlbus : hõlpsa

 I ja j õigekiri

Ü järel ei kirjutata i-d, välja arvatud laensõnades rüiu ja süit.

Näiteks: süüa, süüakse, lüüa, lüüakse, hüüe, püüa.Ü ja i järel ei kirjutata j-i, välja arvatud tegijanime puhul.

Näiteks: käia, käiakse, iroonia, minia,

kuid tegijanime puhul

müüja, ronija, käija, tulija (see, kes müüb, käib, ronib, tuleb).

 

Häälikuühendid

Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.

Näiteks: katsed, kausjas, linlane, mõtlik, revanš, borš.

Erandina kirjutatakse häälikuühendis häälik kahe tähega:

l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: ressurss, seanss

liidete -gi ja -ki ees, kui sõna tüvi lõpeb kahe kaas¬häälikuga: kammgi, kukkki

liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: modernne, suveräänne, õhkkond

liitsõnades: plekkkatus (ka: plekk-katus), allkiri

nud-kesksõna tunnuse ees: möönnud, veennud.

Võõrsõnade õigekiri

Võõrsõnadega ei tasu liialdada. Mõni inimene arvab, et keerulised ja rohkete võõrsõnadega laused jätavad kõnelejast või kirjutajast targa mulje. Tuleb siiski meeles pidada, et teksti tähtsaim ülesanne on mõtteid edasi anda. Eesti keeles on palju üldtuntud võõr¬sõnu (telefon, banaan, efekt), kuid on ka selliseid, mis kuuluvad mõne kindla eriala juurde ega ole kõikidele keelekasutajatele tuntud.

Loe täheortograafia kohta lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Kristina Kask

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700