Autor: Signe Sillasoo • 22. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb juulis-augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne  ka ise määrata. Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega.

Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel kindlam. Vähese vetikasisaldusega vees võib iseenesest ujuda, aga kindlasti ei tohiks

sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada,

iseäranis tõsiselt tuleks suhtuda laste pesemisse pärast vetikaid sisaldavas vees suplemist. 

Sinivetikate leiust  teavitage lähimat Terviseameti esindust või kohalikku omavalitsust.

Lisainfot sinivetikate kohta leiad siit.