Lugesin hiljuti ühest töölepingust järgmist: “Kui töötaja tööleping öeldakse erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel, võib tööandja avaldada töötajaga
seotud informatsiooni vastavalt oma äranägemisele”. Mis on sellise kokkuleppe
eesmärk või kas tööandja on endale lepinguga võetud õigust ka kasutanud?
Tööandja esindaja selgitas, et ta peab blogi, mida loevad ka teised temaga samas
valdkonnas tegutsevad tööandjad ning on igati normaalne, kui nad vahetavad infot: näiteks mis põhjusel isik töölt ära läks, et teine tööandja sama viga ei teeks ja seda isikut enda juurde tööle ei võtaks.
Lõpetuseks lisas ta, et töölepingu seadus (TLS) sellist kokkulepet ju ei keela.
Ega otseselt keelagi, kuid töösuhte ajal lasub tööandjal TLS-i § 28 järgi muu hulgas kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhikohustusi. Töötaja kui isiku ja temaga seotud andmete
kogumine, säilitamine ja avaldamine on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduses (IKS), mis kohaldub ka töösuhetes.
Eelnevalt näitena esitatud kokkulepet töölepingus ei saa vaadelda töötaja antud
nõusolekuna, sest nõusolek ei olnud ajendatud vabast tahtest, vaid oli tööandja
pakutava töölepingu n-ö tüüptingimus. AKI juhises tõdetakse, et tööandjatele
tekitab probleeme see, kui töötaja isikuandmeid küsivad tööandjalt just muud
eraõiguslikud isikud. Näiteks tööandja klient või töötaja endine või uus tööandja.
Töötaja endine tööandja võib soovida infot näiteks seoses konkurentsipiiranguga.
Seejuures TLS-i § 27 kohaselt on konkurentsipiiranguga seoses info andmise
kohustus töötajal, mitte teistel isikutel. Endise töötaja isikuandmed (nt iseloomustus, töölt lahkumise asjaolud) võib uuele tööandjale anda vaid endise töötaja selgelt väljendatud nõusolekul.
Erandina võib endise töötaja nõusolekuta väljastada nii endisele kui ka tulevastele
tööandjatele infot, mis ei ole töötaja isikuandmed, nt osakonna või ametikoha
tööülesannete kirjeldus.
Töötajat puudutavate andmete avaldamine Internetis on vaadeldav andmete
edastamisena avalikkusele. See tähendab, et ka kõigile ligipääsetavas blogis, foorumis, kodulehel, ajalehes ei saa ega tohi avaldada töötaja andmeid
tema nõusolekuta.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk