6. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks Vaikses ookeanis asuval Nauru saarel on peaaegu kõik elanikud ülekaalulised või rasvunud. Juba 20 aastat tagasi oli iga kolmandal saareelanikul diabeet, mis on suurim suhtarv maailmas. Kuid seal elab vaid 13 000 elanikku.

Kõige rohkem ülekaalulisi on USAs, Brasiilias ja Mehhikos, mis on suur probleem nii sealsete ühiskondade kui ka nende inimeste enda jaoks.

Peamiseks põhjenduseks on geenid, muutunud toitumisharjumused ning vähene liikumine. Üks seletus on ka lühem uni, mis põhjustab suurenenud isu ning seda just kaloririkaste toiduainete tarbimisena. Üha suureneb ebatervisliku toidu pakkujate arv, suurenevad portsjonid ning inimesed, kes varem sõitsid rattaga või jalutasid oma igapäevaste tegemiste käigus, sõidavad nüüd peamiselt autoga. Kuna suhkur ja õli on odavad toiduained, siis on paljudes maades piirkondi, kus linnainimesed on rasvunud samal ajal kui teises piirkonnas on näljahäda.

Ülekaal suureneb just madala haridustaseme ning halvemas majanduslikus olukorras olevate inimeste hulgas. Ning ka ühiskonna ideaalid mõjutavad meie eluviise.

Näiteks Lõunamere ääres on olnud kaua soov olla suur ja paks, kui tõend, et tegemist on ülema klassiga. Ka näiteks Hiinas ja Lähis-Idas ei ole soovitav olla liiga kõhna. Lähis-Ida toidud sisaldavad seepärast ka palju rasva ja suhkrut.

Lisaks on ka bioloogilised põhjused, miks on kergem kaalus juurde võtta, sest elanikud on paljude generatsioonide jooksul pidanud näljaga hakkama saada. Varem on inimkond kannatanud alatoitumuse käes ning seepärast annab meie organism meile käskluse söömiseks. Aju energiatarbimine saadab signaali ning lisaks on meil ka naudingul põhine süsteem, mis annab liiga kergelt isule järele. Kui meie ette pannakse ahvatlev pitsa ei suuda paljud siiski ei ütelda

Autor: Urve Vilk, Kaaluabi. ee