Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 4. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul sõltub noorte palkamise võimalikkus valdkonnast. “Võtmepositsioonidele eelistame loomulikult kogemusega inimesi, aga leivavalmistamise tehnoloogilise protsessiga seoses oleme noori tööle palganud küll,” sõnas ta. On mitu assisteeriva loomuga ametikohta, kus on võimalik ametit õppida. “Järelkasv tuleb niikuinii ise koolitada,” märkis Lankots.

Kool annab hea teooriabaasi. Lankotsi hinnangul on koolilõpetanute teoreetilised teadmised küllaltki hea baas, aga konkreetse ettevõtte tehnoloogiaga seonduvad teadmised tuleb alustavale noorele siiski ise töö käigus selgeks teha.  

Palga suuruse teemal on Lankotsi sõnul alati kokkuleppele jõutud. Seda, et noorte palgasoovid kipuksid liiga ulmelised olema, pole ta täheldanud.

Peale palgaläbirääkimiste on teine oluline kokkuleppeid nõudev teema konfidentsiaalsus. “Kui võtame tööle ülikooli lõpetanu või praktikandi, on meie jaoks oluline vältida konfidentsiaalsuse ja konkurentsikeeluga seotud riske,” rääkis Lankots.

“Näiteks on olnud selliseid juhuseid, kus noor on meie juures praktikal käinud, aga hiljem hoopis konkurendi juurde tööle jooksnud,” tõi ta näite.

Elukogemuse puudus. Arvatavasti tuleneb see noorte teadmatusest ja elukogemuse puudumisest, mitte pahatahtlikkusest, usub ta. “Kui laseme noored oma tehnoloogia ja retseptide juurde, on see mõnes mõttes sensitiivne info, mis ei tohiks kuhugi välja jõuda,” lausus Lankots.

Seega kirjutatakse lepingutesse kopsakad trahvisummad, mille peale kiputakse aeg-ajalt kulmu kergitama. “Elu alustavale inimesele võivad lepingutesse trahvidena sisse kirjutatud summad suured tunduda, aga need on distsiplineerimise eesmärgil vajalikud,” sõnas Lankots.