Maailmas on hinnanguliselt 100 miljonit pokkerimängijat. Ka James Bond, kes aastaid tegutses kasiinodes, oli mõned aastad tagasi sunnitud kolima pokkerilaudade taha, rääkis Käsper konverentsil.
Käsper rääkis, et paarkümmend aastat tagasi oli äri nagu malemäng – äri tegemisel tuli koguda infot ja mõelda mitmeid käike ette. Viimase kümnendi jooksul on elu aga muutunud nii kiireks, et infot pole võimalik enam piisavalt kiiresti koguda ja tänane juht on pigem pokkerimängija, kes peab kiirelt tegutsema.
Henri Käsperi 7 juhtimisreeglit, mida ta on õppinud pokkerilauas:
1. Kaks kaptenit.
Väikeses koosluses ei saa olla kahte kaptenit, võim saab olla ainult ühel inimesel. Kui satud mängulauda ja seal on 9 võõrast oponenti, pead esimese asjana välja selgitama, kes on kõige suurema võimuihalusega ning just selle inimese võtma esimeseks ohvriks, sest kui tema on alistatud, siis on võim lauas sinu ja nõrgad oponendid allutatakse iseenesest tegevuse käigus.
2. Valitse oma emotsioone.
Iga tähtsa otsuse juures peab valitsema oma emotsioone ning kõige kehvemad otsused tehakse negatiivsete emotsioonide taustal.
3. Hirmunud raha
Kunagi ei tohi mängida panustele, mida kardetakse kaotada, sedan nii elus, investeerides kui ka pokkerilauas. Kui tuntakse kergetki hirmu, hakatakse tegema valesid otsuseid.
4. Oskus loobuda
Pokker on suuresti loobumiste mäng – 80% juhtudest ei minda üldse mängu ja ülejäänud 20 protsendil juhtudest loobutakse 9/10 juhtudel poole peal.
5. Väikesed asjad loevad
Lauas tasub kuulata oponendi juttu, ent tegelikult tasub vaadata seda, mida räägib tema keha. Kui head nägu suudetakse sageli olenemata kehvast situatsioonist teha, siis keha hallata reeglina mitte.
6. Õppida, õppida, õppida…
Elukestev õpe pole pelgalt sõnakõlks, see on tänapäeval paratamatus.
7. Paradoks.
Asjadest tasub rääkida ikka ja alati ausalt, sest tavaliselt ei suudeta uskuda, et vastane räägiks lauas ausalt.